Koperniku jäänused leiti juba 2005. aastal Poolas Fromborki lähedal asuvast roomakatoliku katedraalist, kuid teadlased polnud kindlad, et need kuuluvad kuulsale astronoomile, teatab uudisteagentuur
.

Esmalt asuti pealuu põhjal rekonstrueerima portreed inimesest, kellele kolju kuulus. Peagi märkasid teadlased, et tulemus meenutab neile raamatutest tuttavat astronoomi.

Rekonstrueerimist lihtsustas asjaolu, et nii nagu piltidel, oli ka leitud koljul murtud nina ning sügav lõikehaav parema silma kohal. Pealuu kuulus analüüsi järgi 70-aastasele mehele — täpselt nii vanalt suri 1543. aastal ka Kopernik.

Lõpliku selguse saamiseks otsustati teha DNA-analüüs. Rootsi geneetikaekspert Marie Allen võttis DNA-proovi koljult ning kahelt juuksekarvalt, mis leiti Kopernikule kuulunud ja praegu Uppsala ülikooli raamatukogus hoiatava astronoomiaraamatu vahelt. Analüüs kinnitas, et proovid pärinevalt ühelt ja samalt mehelt.

Fakt, et Kopernik on maetud 14. sajandil ehitatud Fromborki katedraali, oli teada juba varem, kuid tema haud ei olnud tähistatud. Jäänused leiti ühe külgaltari lähedal asuva põrandaplaadi alt.

Kopernik tegi oma kuulsaima avastuse Päikesest kui universumi keskpunktist ajavahemikus 1508-1514. Uurimus “Taevasfääride pöörlemisest” avaldati alles tema viimasel eluaastal. See muutis pikka mööda inimeste mõtlemist ja pani aluse teaduslikule revolutsioonile.