Koolieelse õppe kvaliteet mõjutab palganumbrit täiskasvanueas
Kui sellele tegurile lisati muid plusse nagu keskmisest väiksema õpilaste hulgaga nullklass, kerkis teenistus 2000 dollarini aastas.
“Nullklassi-aegsed tegurid mõjutavad pikaajalisi tulemusi suurel määral,” kinnitas uurimuses kaasa löönud Harvardi ülikooli majandusteadlane John Friedman. “Kahe aasta vältel väiksemas klassis õppimine kergitab näiteks kolledžisse õppima suundumise tõenäosust kahe protsendi võrra.”
Uurijad seirasid umbes 80-s Tennessee osariigi koolis 12 000 last, kes olid juhuslikkuse alusel jaotatud eri suurusega klassidesse. Kui õpilased 30-aastaseks said, küsitlesid uurijad neid eesmärgiga selgitada välja, kui edukaks keegi eraldi võttes oli saanud.
Tulemustest nähtus, et eelkool on vägagi määrava tähtsusega tegur. Keskmisest suurema kogemusega nullklassiõpetajate kasvandikud teenivad aastas keskmiselt 900 dollarit rohkem kui alla keskmise kogemusega õpetajate kasvandikud. Õpilaste arvu kahandamine klassis 22-lt 15-le suurendas õpilaste kolledžisse jõudmise tõenäosust, mis ilmnes eriti eredalt puudustkannatavate õpilaste puhul.
Õpilastest, kelle tulemused paranesid 60. protsentiilini, said väiksema tõenäosusega üksikvanemad, 28. eluaastaks olid nad suurema tõenäosusega majaomanikud ja alustasid vanaduspensioni kogumist keskmisest varem.
“Taoline uurimus näitab, kui oluline on õpilaste ja nende hilisema elu saavutuste seisukohast nullklass ja igasugune muu põhikoolieelne haridus, ning seda mitte ainult üksikute õpilaste lõikes, vaid pigem õpilastevahelise ebavõrdsuse kontekstis,” osutab Friedman. “Ma usun, et meie töö suunab harduspoliitika kujundajaid keskenduma küsimusele, kuidas nende valikud mõjutavad mitte ainult tänaseid koole, vaid õpilaste elukäiku palju kaugemas tulevikus.”
