Koola ja rämpsmenüü muudavad mehi viljatuks

Taanis läbi viidud uurimus näitab, et koola ohter ja korrapärane joomine võib kahandada seemnerakkude hulka meeste seemnevedelikus kuni 30 protsenti.

Uurimisrühma juht, Kopenhageni Rigshospitaleti kasvu ja paljunemise ülikooliteaduskonna professor Tina Kold Jensen ütleb, et varasemad kofeiini ja meeste viljakuse seost uurinud teadustööd olid olnud ebaselged ning uuringutes osalejad enamasti hoolikalt valitud, tihti sellepärast, et nad olid viljatud või neid ootas ees vasektoomia. Käesolev uuring hõlmas 2554 noort meest ning selle eesmärgiks oli välja uurida, kuidas võib Taani noorte seas üha kasvav kofeiinisisaldusega karastusjookide pruukimine mõjutada meeste reproduktiivtervist, vahendab PhysOrg.

Katsealused värvati aastatel 2001 — 2005 toimunud kohustuslike arstlike läbivaatuste raames, millega hinnati noormeeste väeteenistuskõlbulikkust. Osalejatel paluti täita ankeedid elustiili ja toiduvaliku kohta, kus küsiti ka, palju nad mitmesugustest allikatest, sealhulgas koolajookidest, kofeiini manustavad, ning loovutada seemnevedeliku proov.

Selgus, et neil, kelle manustatud kofeiini ja koolajookide koguhulk oli väike või mõõdukas (kuni 800 mg kofeiini päevas ja kuni 14 0,5-liitrist pudelit koolat nädalas), ei ilmnenud mingit seost seemnevedeliku kvaliteediga selles osas, mis puudutab seemnerakkude kontsentratsiooni ja hulka, ent neil, kelle kofeiini ja/või koolajookide tarve oli suur (üle 800 mg päevas ja rohkem kui 14 0,5-liitrist pudelit nädalas), olid seemnerakkude hulk ja tihedus väiksem. Taoline seos oli märkimisväärne vaid koolatarbe juures.

Napi või mõõduka tarbega meestel — suurel enamusel uurimuses osalenutest — oli seemnerakkude hulk suurem (keskmiselt 56 miljonit ml kohta) kui koolajoojail. 93 mehel, kes jõid päevas liitri või rohkem koolat, oli seemnerakkude koguhulk palju väiksem (35 miljonit ml kohta). Ka taoline hulk jääb Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO andmetel normi piiresse, kuid siiski suurendab spermatosoidide väike hulk viljatuseriski.

Tees või kohvis sisalduva kofeiini tarbimise ja ebakvaliteetsema seemnevedeliku vahel uurimus seost ei tuvastanud, mis tähendab, et taolist mõju võivad tingida karastusjookide muud koostisained või teised elustiiliga seonduvad tegurid, ehkki autorid nentisid, et nad ei saa välistada võimalust, et on olemas lävedoos, millest alates nii koola kui võib-olla ka kofeiin mõjutavad negatiivselt seemnevedeliku kvaliteeti.

Uurijad täheldasid ka, et koolajoojate elustiil oli teiste katsealuste omast ebatervislikum, nad sõid vähem puu- ja köögivilju ning rohkem kiirtoitu. Seega pole üheselt selge, kas sperma kvaliteedi languses on süüdi mõni või mitu koolajookide osist, ebatervislik elustiil, kehvapoolne toiduvalik või loetletud tegurite mõni kombinatsioon.

Uurimuse avaldas ajakiri American Journal of Epidemiology.