Ajakirjas Environmental Science and Technology avaldatud artiklis kirjutati, et Aafrikast pärit konnakullesed hakkavad reostusega kokku puutudes helendama ning võivad korraga aidata tuvastada mitme erineva kemikaali leidumist vees. Johnsoni sõnul valitses siiani suur puudus meetoditest, mis võimaldaksid kiiresti tuvastada keskkonnamürkide füsioloogilist mõju, vahendab
teadusportaali PhysOrg uudist.

“Vaja on mitte ainult tuvastada inimese tervist mõjutavaid mürke, vaid ka muid keskkonnas kuhjuvaid saasteaineid,” ütleb Johnson. „Selleks tuleb välja töötada meetodid, mis võimaldavad kiiresti ja lihtsalt hinnata kemikaali mõju mudelorganismidele.”

Johnsoni väljatöötatud meetod põhineb geneetilisel konstruktsioonil, mis vastusena kindlate kemikaalide esinemisele keskkonnas paneb kullese keharakud tootma rohelist fluorestseeruvat valku.

“Kullesed on keskkonna uurimiseks väga kasulikud, sest neil areneb välja täielik immuunsüsteem, keerukas süda ja vereringe nagu ka inimestel, kuid nende areng kestab vaid loetud päevad, mitte aastaid,” ütleb Johnson. „Antud uurimuses kombineerisime geneetiliselt muundatud kullesed Wyomingi ülikoolis väljatöötatud raskmetallide jõeveest avastamise süsteemiga.”

Teadlaste sõnul on olemas palju erinevaid meetodeid raskmetallide tuvastamiseks keskkonnast, kuid need meetodid on väga töömahukad ja aeganõudvad. Varem pole elusorganismidel põhinevat meetodit raskmetallide tuvastamiseks kasutatud.