A. T. Lebedev ja kolleegid selgitavad, et kahepaiksed eritavad naha kaudu mikroobidevastaseid aineid peptiide, vahendab Phys.org.

Suurem osa nende nahaeritisi koosnebki just peptiididest, mis toimivad esimese kaitseliinina bakterite ja muude mikroorganismide vastu, keda leidub ohtralt niisketes keskkondades, kus konnad, kärnkonnad, salamandrid ja muud kahepaiksed elada armastavad.

Ühe varasema uurimuse raames leiti rohukonn Rana temporaria nahast 21 ainet, millel olid antibiootilised ja muud potentsiaalselt kasulikud meditsiinilised omadused.

Lebedevi töörühm seadis eesmärgiks leida veel rohkem ühendeid, mis farmakoloogia varasalve täiendada võiksid.

Ülitundlike laboratoorsete tehnikate abil õnnestus uurijail konna nahast pärinevate ainete loendit pikendada 76 samalaadse uue ühendiga.

Ajakirjas ACS Journal of Proteome Research ilmunud uurimuses kirjeldavad autorid katseid, milles osa uusi antibiootikume toimis salmonellabakterite ja stafülokokkide peal sama tõhusalt kui mõned retseptantibiootikumid.

"Nendest peptiididest võib olla kasu nii patogeensete kui ka antibiootikumide suhtes resistentsete bakteritüvede tõrjumisel, samas kui nende toime võib selgitada agraarpiirkondade pärimuslikku kogemust," järeldasid teadlased.