Kõndiv kaktus Diania - edukaimate loomade kauge esivanem
Sellise ogadepuntra avastas Hiinas Xi’ani linnas tegutseva Loodeülikooli teadlane Jianni Liu, kes pani talle nimeks Diania cactiformis — “Yunnani kõndiv kaktus” — ning arvab, et too võib olla üks planeedi kõige edukamate loomaderühma kauge algtüve esindajatest, vahendab veebižurnaal Discover.
Kui Liul on õigus, on Diania näol tegemist ühega putukaid, ämblikke, krabisid jt hõlmavasse hõimkonda kuuluvate lülijalgsete varasematest esivanematest. Kõigile lülijalgsetele on omane lüliline keha, kõva kitiinist välisskelett ja lülilised jalad. Evolutsioonilises plaanis on tegemist absoluutsete võitjatega, kõige mitmekesisemaga kõigist loomade hõimkondadest.
Mõistmaks, mis need elukad nii eriliseks teeb, vaadakem, kust nad tulid. “Parem arusaamine lülijalgsete päritolust võib meil aidata mõista tegureid, mis ajendavad nende praegust bioloogilist mitmekesisust,” leiab Michael Benton Bristoli ülikoolist. Esiteks, kuidas on võimalik areng pehmetest, ussilaadsetest olenditest tänapäevaste turvise ja jalgadega varustatud loomadeni? Diania võib aidata mõnedele seesugustele küsimustele vastata. Kui Liul on õigus, oli just see loom kõige lähemal tõeliseks lülijalgseks arenemisele.
Liu leidis mitme Diania isendi kivistised Yunnani provintsi Chengjiangi maakonna kuulsast fossiililadestust. Ehkki kivistised on pool miljardit aastat maapõues veetnud, on vähemalt kolm neist imeliselt hästi säilinud.
Olendi kehaks oli kuue sentimeetri pikkune toru, mis koosnes pentsikust kortsus peast ja selle järgnevast üheksast lülist (pildil kujutatud rekonstruktsioonil on loom pöördunud näoga vasakule). Iga kehalüli tipnes kõva kettaga; kõrvallülidest eraldasid seda ogalised rõngad. Kehast sirutus eemale kümme paari suuri, ogalisi soomuskattega “jalgu”, mille otsas olid teravad kannused. “Oletatavasti kaitsesid kannused Dianiat kiskjate eest,” arvab Liu. “Ja ehkki me ei tea täpselt, mida Diania sõi, pole välistatud, et kannused aitasid tal ka saaki haarata ja kinni hoida.”
Olendi iga jalg koosnes 16 kõvastunud segmendist ning Liu arvates võisid segmentidevahelised tühimikud toimida algeliste liigestena. Eespoolsed jäsemed turritasid ettepoole ning neid võis Diania kasutada peamiselt haaramiseks ja söömiseks. Tagapoolsed jäsemed ulatusid kehast eemale külgedele ning võisid tõenäoliselt ollagi klassikalised jalad, mida olend kasutas käimiseks.