Konditsioneerid saaks ja tuleks rakendada võitlusse kliimamuutuste vastu ja kohe!

 (51)
Konditsioneerid saaks ja tuleks rakendada võitlusse kliimamuutuste vastu ja kohe!
Suurte kontorihoonete jahutamisel ja ventileerimisel liigutatakse suur kogus õhku, mida saaks kasutada ka süsihappegaasi kogumiseksUnsplash / Sergei Akulich

Konditsioneerid ning nendega õhu jahutamine tarbib palju energiat ning vajaliku energia tootmine annab omapoolse hooguandva tõuke kliima soojenemisele. Teadlased käisid välja idee, mille rakendumisel ei peaks loobuma konditsioneeride kasutamisest vaid saaks lausa peatada kliimamuutused ning midagi tagasi teenida.

Põhimõtteliselt toodab kogu maakera konditsioneeride armee käigus hoidmine suure hulga süsihappegaasi ja soodustab seeläbi kliima soojenemist.

Arvatakse, et mõnekümne aasta pärast tarbivad konditsioneerid kokku nii palju elektrit, et ainuüksi selle koguse elektri tootmine kasvatab maakera keskmist temperatuuri poole kraadi võrra.

Siin on peidus huvitav paradoks - kliima soojeneb ja see kasvatab vajadust ruume konditsioneeridega jahutada. Selleks ostetakse konditsioneere, mis on intensiivsed energiatarbijad ja millede kasutamine tõstab temperatuuri globaalses mastaabis veelgi ja selle tulemusel omakorda tõuseb nõudlus konditsioneeride järele. Ehk siis jahutamine kasvatab vajadust jahutada.

Kuid on olemas tehnoloogiad ja võimalus see protsess ümber pöörata ja rakendada konditsioneerid jahutatavast õhust süsihappegaasi kokku koguma. Nii muutuks nende energeetiline saldo kasvuhoonegaaside emissiooni kontekstis neutraalsemaks, kui mitte positiivseks.

Idee seisneb selles, et kütmine, ventileerimine ja jahutamine liigutab läbi süsteemi palju õhku. Pole haruldane, et suures kontorihoones vahetub kogu õhk 5-10 korda tunnis.

Seotud lood:

Enamasti ja praeguste süsteemi ülesehituste juures on see sisuliselt kasutamata ressurss, st õhku vahetatakse, et inimestel oleks mida hingata ja et temperatuur oleks meeldiv.

Selle niikuinii liigutatava ja vahetatava õhu voolu saaks aga liita seadmed, mis õhust süsihappegaasi püüavad ning kinni püütud süsiniku kütuseks muudavad.

Masinad, mis atmosfäärist süsihappegaasi seovad, on olemas ja ka nende tööks on vaja liigutada, neist läbi ventileerida, suur kogus õhku.

Seega, kui panna kokku süsihappegaasi sidujate liikuva õhu vajadus ja ventilatsioonisüsteemide poolt (niikuinii) liigutatav õhk, on tulemuseks korralik energiasääst - kui ventilaator niikuinii õhku imeb, tehku seda kahel eesmärgil.

Selleks poleks vaja muud, kui lisada konditsioneeridele eraldi moodul, mis filtreerib ventilatsioonisüsteemi (konditsioneeridesse) sisenevast õhust süsihappegaasi. Tehniliselt ei ole sellise funktsiooni lisamine sugugi keeruline.

Kui süsihappegaas kord juba õhust välja on filtreeritud, saab selle keemiliselt muuta taastuvaks kütuseks.

Teadlased on arvutanud, et üks suur kontorihoone Frankfurtis, Saksamaal, võiks atmosfäärist kokku püüda nii palju süsihappegaasi, et sellest saaks toota üle 600 000 galloni kütust aastas. Kõik linna suured pilvelõhkujad kokku võiksid toota sadu miljoneid galloneid kütust aastas.

Kui samasugune protsess toimuks kõigis ehitistes, võiks rääkida juba tuntavast positiivsest mõjust soovimatute kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Kui kõik konditsioneerid panna ümbritsevast õhust süsinikku tootma, tekiks täitsa iseseisev süsinikuringlus, mis võiks asendada fossiilseid kütuseid ja seega “süsihappegaasimajanduse” selle praegusel kujul pea peale pöörata.

Idee käidi välja teadustöös, mille pealkiri on päris haarav “Crowd oil, not crude oil.” Autorid on Roland Dittmeyer, Michael Klumpp, Paul Kant ja Geoffrey Ozin.