Kolmanda põlvkonna ilmastikusatelliidid tulekul

2018. aastal hakkavad Euroopa ilmastikuandmeid edastama uue põlvkonna satelliidid, mille ehituse algust tähistav leping sai äsja allkirjad.

Kavas on ehitada kuus satelliiti, mis võimaldavad ilmaennustajatele kõige värskemaid andmeid ilmastiku kujunemise kohta, vahendab Novaator BBC uudist.

Programmi arendusfaas kiideti valitsuste poolt heaks 2008. aastal, kuid poliitilise kemplemise tõttu on ehituse algus edasi lükkunud.

Prantsuse firma Thales Alenia Space ja Saksa firma OHB System allkirjastasid lepingu Euroopa kosmoseagentuuriga, mis hakkab üle vaatama programmi tehnilisi aspekte.

Kolmanda põlvkonna Meteosat meteoroloogilised geostatsionaarsed tehiskaaslased peaksid valmima ja orbiidile jõudma 2018. aastal ning neid hakkab opereerima Euroopa meteoroloogiliste satelliitide eest vastutav rahvusvaheline agentuur EUMETSAT.

Ettevõtte Thales Alenia Space presidendi Reynald Sezneci sõnul on tegemist kõige ambitsioonikamate geostatsionaarsete tehiskaaslastega.

Eellepingu järgi peavad ettevõtted kuue kuu jooksul moodustama meeskonna ja leidma alltöövõtjad. Lõplik leping Euroopa kosmoseagentuuriga on kavas allkirjastada järgmise aasta keskel.

Kolmanda põlvkonna Meteosat satelliidid on kahte tüüpi. Ühed neist pildistavad ilmasüsteeme ning teised mõõdavad atmosfääri erinevates kihtides infrapuna- ja mikrolainekiirgust. Esimest tüüpi satelliite on kavas ehitada neli ja teist tüüpi kaks.

Uued satelliidi peaksid kava kohaselt orbiidile jääma 2040. aastani ning on oma eelkäijatest täiesti erinevad. Praegused teise põlvkonna satelliidid näiteks on stabiilse tiirlemisega ning teevad pilte vaateväljas pööreldes.

Kolmanda põlvkonna satelliidid on seevastu pigem sarnased telekommunikatsiooniplatvormidega, mis seisavad paigal geostatsionaarsel orbiidil ning jälgivad Maad.

Uute satelliitide pildid hakkavad olema palju suurema resolutsiooniga ning suudavad  kinni püüda isegi 500 meetrise läbimõõduga objekte. Pildid jõuavad kohale kõigest kahe ja poole minutiga.

Meteosat-seeria satelliitide kasutamine sai alguse 1977. aastal. Praegu kasutusel olevad Meteosat-8 ja Meteosat-9 satelliidid koguvad kosmosest andmeid, millest sõltuvad Euroopa igapäevased ilmaennustused.

Kolmanda põlvkonna satelliitide kogumaksumuseks arvestatakse 3,4 miljardit eurot, millest umbes 2,4 miljardit peaks tulema EUMETSATi liikmesriikidelt ja ülejäänu Euroopa kosmoseagentuuri liikmesriikidelt.