Koletis, kes oleks pannud isegi türannosauruse hirmust värisema

 (36)
Koletis, kes oleks pannud isegi türannosauruse hirmust värisema
YouTube

Kiskja X, nagu teda seni rahvalikumalt tunti, oli peamiselt Teravmägede kandis merd kündnud hiiglaslik saurus, kelle hambad oleks ilmselt türannosauruselegi eluohtlikuks kujunenud.

Nüüd sai see liik ka ametliku nime pliosaurus funkei, ehk siis Björn ja Maj-Liss Funke järgi, kes selle luustiku 2006. aastal leidsid.

Pliosaurus funkei hambad olid neli korda suuremad kui türannosauruse omad, ta oli tugevam kui ükski teine elusolend tema ajal, 13 meetrit pika mereelaniku kolju oli kahemeetrise läbimõõduga, mis veelgi suurendas hammustuse tugevust, kirjutab Ilta-Sanomat. Kihvad olid tal aga 30 sentimeetrit pikad.

Konks on küll selles, et pliosaurused elasid meres, türannosaurused aga maa peal ja pliosaurused elasid ligi 150 miljonit aastat tagasi, türannosaurused aga 65 miljonit aastat tagasi. Tõenäosus, et nad kunagi kohtunud oleks, on kaduvväike.

Türannosauruste esivanemateks peetavad raptorexid elasid küll 125 miljonit aastat tagasi, aga selle liigi ainus luustik on leitud Mongooliast, pliosarus funkei, nagu juba märgitud, aga Teravmägedelt.

Pliosauruste liike on tänaseks suudetud tuvastada kuus, ja kui just legendaarset Loch Nessi koletist nende hulka ei liigita, peaksid nad kõik olema välja surnud. Ajuehituselt oli neil aga teatavaid sarnasusi tänapäevase mõrtsukhaiga.