Kokakunsti juured ulatuvad 1,9 miljoni aasta taha, Homo erectuseni välja
Mitte-inimlastest esikloomaliste, kaasaegsete inimeste ning 14 väljasurnud inimlaseliigi DNA, purihammaste suuruse ning kehamassi analüüsil rajanevad tulemused, mille avaldas ajakiri The Proceedings of the National Academy of Sciences, kinnitavad varasemaid uurimusi, mis andsid mõista, et Homo erectus võis osata kokata, vahendab PhysOrg.com.
Toidu valmistamine tööriistade ja tule kaasabil tähendas, et võimalik oli omandada rohkem kaloreid ja kulutada vähem aega korilusele, küttimisele ja toitumisele. Purihammaste mõõtmed kahanesid, samal ajal kui kehamass kasvas.
Esikloomaliste juures on tavaline, et suurema kehaga liikidel on ka suuremad purihambad ja nad kulutavad rohkem aega söömisele — inimesega võrreldavat mõõtu inimahvid veedavad umbes 48 protsenti päevast kaloreid ahmides.
„Homo erectus ja Homo neanderthalensis kulutasid aktiivsest päevasest tegevusest toitumisele vastavalt 6,1% ja 7%,“ sedastab Harvardi teadlaste uurimus, lisades, et kaasaegne inimene veedab toitudes vaid 4,7% päevast.
„Inimese toitumisele kuluv aeg ja purihammaste mõõtmed on teiste esikloomalistega võrreldes tõeliselt ebatavalised; see iseärasus hakkas ilmnema millalgi pleistotseeni alguses,“ seisab töös. Pleistotseeni ajastik algas umbes 2,5 miljoni aasta eest ja lõppes 11 700 aasta eest.
Samas pole välistatud, et toiduvalmistamise tehnoloogia leiutasid muud, samuti Aafrikas just enne Homo erectuse esilekerkimist elanud liigid nagu Homo habilis ja Homo rudolfensis, möönavad autorid.
Igal juhul arenesid kokanduskultuuri alalhoidmiseks vajalikud, toitumisega seonduvad ning nüüdseks kaasaegse inimese pikaajalisema eluspüsimise seisukohalt kriitilise tähtsusega töövahendid ja käitumismallid välja Homo erectuse ajaks ning enne seda, kui too tõug Aafrikast välja rändas, usuvad teadlased.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!