Kõik varasemad elektronidega tehtud eksperimendid võivad valeks osutuda
Kui tegu pole süstemaatilise veaga, on kümnendite vältel elektronidega tehtud eksperimentide tulemused valed või ei mõisteta prootonite struktuuri piisavalt hästi. Viimaks võib see vihjata uutele osakestele või jõududele, mis ainult müüoneid mõjutavad, vahendavad ERR-i teadusuudised.
Prootonite läbimõõdu määramine ei ole lihtsate killast, nagu tüüpiline ettekujutus positiivselt laetud pallikestest seda mõista annab. Reaalsuses on tegu pigem tegu häguse kokteiliga kolmest kvargist ja neid koos hoidvatest tugeva jõu osakestest. Samuti sunnib nende suurus läbimõõdu määramiseks kasutama kaudseid meetodeid. Samal ajal võib isegi väikesel mõõtmistulemuste erinevusel olla füüsikalisele maailmapildile märgatav mõju. Seni läbiviidud eksperimentides on jõutud ühestele tulemustele, et prootoni raadius on 0,88 femtomeetrit .
Kuni viimaste aastateni on selleks kasutatud kahte katset. Esiteks saab prootoneid tulistada elektronkiirtega ja mõõta, kui palju need elektronide liikumisteekonda kõverdavad.
