Scarborough' sotsioneuroloogid uurisid nn peegelneuronisüsteemi tundlikkust rassile ja etnilisele kuuluvusele. Uurijad lasksid elektro-entsefalograafidega ühendatud katsealustel vaadata valikut videoid.

Katsealused, kes kõik olid europiidsest rassist, vaatasid lihtsaid filmilõike, kus eri rasside esindajad tõstsid klaasi ja rüüpasid sõõmu vett. Seda ülesannet sooritamas näidati europiidseid, mustanahalisi, Lõuna-Aasia ja Ida-Aasia päritoluga mehi, vahendab PhysOrg.

Reeglina aktiveerub inimese ajukoore motoorikapiirkond teisi inimesi lihtsaid ülesandeid täitmas jälgides samamoodi, nagu sooritaksid nad seda ülesannet ise. Doktorand Jennifer Gutselli ja abiprofessor Michael Inzlichti juhitud Scarborough' uurimisrühm leidis, et kui katsealused vaatasid silmnähtavast rassilisest vähemusrühmast meeste tegevust, aktiveerusid nende motoorikapiirkonnad märksa väiksema tõenäosusega. Mõnedel juhtudel aktiveerusid katsealuste ajud mitte-europiididest meeste tegemisi jälgides sama vähe kui siis, kui nad vaatasid tühja ekraani.

„Varasemad uurimused näitavad, et inimesed tunnevad teiste inimestega, kes ei kuulu nende enda etnilisse rühma, ühtekuuluvust väiksema tõenäosusega, ning me tahtsime teada, miks," selgitab Gutsell. „Leidsime, et reaktsioonid teistsuguse etnilise taustaga inimestele on elementaarselt erinevad. Teisest rassist inimese vaatamine tekitas aju motoorikapiirkonnas märkimisväärselt vähem aktiivsust kui rassikaaslase jälgimine. Teisisõnu, inimesed kalduvad mõttes matkima pigem rassikaaslaseid kui võõrrasside esindajaid."

Taoline kalduvus oli rõhutatum katsealustel, kes olid hoomamatu rassismi mõõtmise testides palju punkte saanud, osutas Gutsell. „Nn peegelneuronisüsteemi on peetud oluliseks empaatia ehituskiviks, kuna see võimaldab inimestel „peegeldada" teiste inimeste tegusid ja emotsioone. Meie uurimus näitab, et too elementaarne ehitustellis on vähem tundlik inimeste suhtes, kes ei kuulu meiega samasse rassi," ütleb Inzlicht.

Töörühm rõhutab, et näiteks kognitiivset perspektiivi arendavad harjutused võivad empaatiavõimet ja mõistmist suurendada, mis annab lootust, et eelarvamusi on võimalik pärssida. Uurimisrühma töö ilmus ajakirjas Journal of Experimental Social Psychology.