Kõhus elavad bakterid jagavad inimesed kolmeks
Seetõttu uurivad mikrobioloogid inimese keha bakterikooslusi väga usinalt. USAs tegutseb suur uurijate rühm, kes loodab kindlaks teha kõik terve inimese kehas elutsevad bakterid, olgu nende koduks siis hingamisteed, nahk, soolestik või kuse-suguteed. Euroopa teadlasi ühendav konsortsium keskendub soolestikus elutsevatele mikroobidele. Nende töö esimesed tulemused ilmusid ajakirjas Nature ning selle põhjal võib inimesed soolebakterite järgi jagada kolme rühma, vahendab Novaator.
Teadlased uurisid mikroobe paarikümne eurooplase roojaproovides ja võrdlesid neid sama hulga USAst ja Jaapanist pärinevate inimeste proovidega. Sarnasusi otsides leidsid bioloogid, et proovide hulgast eristuvad kolm sarnase bakterielustikuga rühma. Samalaadsed tulemused saadi ka hiljem suurema valimi puhul.
Soolestiku mikrofloora kolme põhitüübi eristumine oli ka uurijatele suureks üllatuseks. Prantsusmaal töötava Dusko Ehrlichi sõnul ei ole tüübid seotud inimeste vanuse, soo, rahvuse ega toitumisharjumustega.
Samuti ei oska mikrobioloogid praegu selgitada, kuidas täpselt sellised kõhus toimetavad kooslused välja kujunevad ning kaua need püsivad. Bakterite liigiline mitmekesisus võib olla seotud erinevate veregruppidega. Teise võimalusena on mikroobiuurijad välja pakkunud, et bakterikooslused sõltuvad inimese ainevahetusest. Samuti ei saa välistada, et kõige olulisemat rolli võivad mängida need bakterid, kellega vastsündinu kõigepealt kokku puutub.
Teadlased andsid kolmele bakterikoosluse tüübile nimed domineerivate perekondade järgi - Bacteroides, Prevotella ja Ruminococcus. Uurimisrühma liikmete arvates mõjutavad soolebakterid seda, miks mõned inimesed dieetidest hoolimata kaalus juurde võtavad, samuti võib teatava mikroobikooslusega inimestel sagedamini olla iseloomulikku kõhuvalu.
Bacteroides lammutab süsivesikuid ning selle mikroflooratüübiga inimesed võivad olla keskmisest veidi tüsedamad.Ruminococcus aitab rakkudel suhkruid omastada ning võib seetõttu põhjustada kaalutõusu. Prevotella-bakterid kulutavad mõnikord soole limaskesti ning seedekulglas tekib valu.
Uurijad hoiatavad siiski, et igal inimesel on sooltes sadu ja isegi tuhandeid eri liiki baktereid, kellest kõikidest teatakse liiga vähe ning seetõttu ei maksa nende tulemustest teha ennatlikke järeldusi. Oletusi, et eri bakteritüüpidega inimestel võivad esineda iseloomulikud haigused, alles testitakse.
