Selline teadmine viis uurijad hüpoteesini, et patsiendi organismis ringlevad kindlatele vähkkasvajatele omased keemilised ühendid, avades nii väljavaateid uute testide arendamiseks, mis leiavad haiguse üles enne, kui see saab organismis ulatuslikumalt levima hakata, vahendavad ERR Teadusuudised.

Spetsiaalse väljaõppe saanud labrador retriiver läbis mitmete kuude jooksul 74 nuusutamistesti, millest igaüks sisaldas viit hingeõhu- või roojaproovi ja mille hulgast vaid üks kuulus pahaloomulist kasvajat põdevale patsiendile. Proovid olid võetud 48-lt soolevähi diagnoosiga inimeselt ja 258-lt vabatahtlikult, kes olid terved või olid soolevähki põdenud minevikus.

Umbes pooled vabatahtlike poolt antud proovidest kuulusid soolepolüüpidega inimestele, mis on iseenesest küll healoomuline haigus, kuid mida käsitletakse soolevähieelse seisundina. Kuus % hingeõhuproove ja 10 % roojaproove andsid vabatahtlikud, kel esines mingeid muid soolestiku probleeme, sh põletikulist soolehaigust, haavandeid, pimesoolepõletikku või divertikuliiti. Soolevähiproovid kuulusid väga erinevas staadiumis (sh haiguse algses järgus) oleva kasvajaga patsientidele.