Loomade käitumise uurija Frans de Waal leiab, et inimesed kalduvad loomade arukust hindama piiratud ja ebaõiglastel alustel, mistõttu katsed seda mõõta lähevad sageli untsu.
Küsimusele, milline on kõige taiplikum koer, pole teadlased seega veel ühest ja lõplikku vastust leidnud, kuid andmed on olemas vähemalt ühe mõõdupuu — töö-arukuse — kohta. Oma raamatus „Koerte arukus“ („The Intelligence of Dogs”, 1994) kirjeldab Coren pikaajalise uuringu tulemusi, mis hõlmas 199 koerte kuulekuse hindamisega tegelenud kohtunikku.
Coreni osutusel kattusid kohtunike vastused tähelepanuväärsel määral, kuid ta rõhutab ka, et paljud kohtunikud pidasid vajalikuks märkida, et iga tõu hulgas leidub erandeid ja väga palju sõltub dresseerimise tasemest.
Nüüd aga tulemuste juurde!
Ladvik — need on kõige arukamad töökoerad, kes õpivad uue käskluse selgeks reeglina pärast vähem kui viit kordamist ning alluvad käsklustele vähemalt 95 juhul sajast.
1. Borderkolli
2. Puudel
3. Saksa lambakoer
4. Kuldne retriiver
5. Dobermann
6. Shetlandi lambakoer
7. Labradori retriiver
8. Kontinentaalne kääbusspanjel e papillon
9. Rotveiler
10. Austraalia karjakoer
Teine ešelon — suurepärased töökoeratõud, mille esindajad õpivad uue käskluse ära 5–15 kordamise järel ja kuuletuvad käsklustele vähemalt 85 juhul sajast.
11. Welsh Corgi Pembroke (Pembrokeshire’ karjakoer)
12. Kääbusšnautser
13. Inglise springerspanjel
14. Belgia lambakoera Tervureni alltõug
15. Schipperke (belgia karjakoer)
16. Kolli ja Keeshondi (end hollandi špitsi) ristand Collie Keeshond
17. Saksa lühikarvaline linnukoer
18. Siledakarvaline retriiver; inglise kokkerspanjel; šnautser
19. Bretooni spanjel
20. Kokkerspanjel; Nova Scotia retriiver e toller
Võrdluseks heidame pilgu ka kuuendale ešelonile, kuhu kuuluvad kõige vähem tõhusad töökoeratõud, kes võivad uue triki omandada pärast rohkem kui sadat kordamist ning alluda käsklustele u 30 juhul sajast.
70. Shih Tzu (šitsu)
71. Basset hound
72. Inglise mastif; inglise madalajalgne hagijas (beagle)
73. Pekingi paleekoer
74. Verekoer