Koerapsühholoog järjestas 20 „arukamat“ koeratõugu

 (54)
Hortese lemmikloomapäev
KoerFoto: Tiit Blaat

Koerte arukust ei ole lihtne hinnata. Koerapsühholoog Stanley Coren rõhutab, et eristada tuleks kohanemisarukust e adaptiivset intelligentsust (s.t suutlikkust protsesside toimimisest aru saada), töö-arukust (s.t suutlikkust käskluseid täita) ja vaistlikku arukust (s.t kaasasündinud andekust) — rääkimata ruumilisest arukusest, kinesteetilisest (liigutustega seonduvast) arukusest, interpersonaalsest (suhtlemisalasest) arukusest, jne.

Loomade käitumise uurija Frans de Waal leiab, et inimesed kalduvad loomade arukust hindama piiratud ja ebaõiglastel alustel, mistõttu katsed seda mõõta lähevad sageli untsu.

Küsimusele, milline on kõige taiplikum koer, pole teadlased seega veel ühest ja lõplikku vastust leidnud, kuid andmed on olemas vähemalt ühe mõõdupuu — töö-arukuse — kohta. Oma raamatus „Koerte arukus“ („The Intelligence of Dogs”, 1994) kirjeldab Coren pikaajalise uuringu tulemusi, mis hõlmas 199 koerte kuulekuse hindamisega tegelenud kohtunikku.

Coreni osutusel kattusid kohtunike vastused tähelepanuväärsel määral, kuid ta rõhutab ka, et paljud kohtunikud pidasid vajalikuks märkida, et iga tõu hulgas leidub erandeid ja väga palju sõltub dresseerimise tasemest.

Nüüd aga tulemuste juurde!

Ladvik — need on kõige arukamad töökoerad, kes õpivad uue käskluse selgeks reeglina pärast vähem kui viit kordamist ning alluvad käsklustele vähemalt 95 juhul sajast.

Seotud lood:

1. Borderkolli

2. Puudel

3. Saksa lambakoer

4. Kuldne retriiver

5. Dobermann

6. Shetlandi lambakoer

7. Labradori retriiver

8. Kontinentaalne kääbusspanjel e papillon

9. Rotveiler

10. Austraalia karjakoer

Teine ešelon — suurepärased töökoeratõud, mille esindajad õpivad uue käskluse ära 5–15 kordamise järel ja kuuletuvad käsklustele vähemalt 85 juhul sajast.

11. Welsh Corgi Pembroke (Pembrokeshire’ karjakoer)

12. Kääbusšnautser

13. Inglise springerspanjel

14. Belgia lambakoera Tervureni alltõug

15. Schipperke (belgia karjakoer)

16. Kolli ja Keeshondi (end hollandi špitsi) ristand Collie Keeshond

17. Saksa lühikarvaline linnukoer

18. Siledakarvaline retriiver; inglise kokkerspanjel; šnautser

19. Bretooni spanjel

20. Kokkerspanjel; Nova Scotia retriiver e toller

Võrdluseks heidame pilgu ka kuuendale ešelonile, kuhu kuuluvad kõige vähem tõhusad töökoeratõud, kes võivad uue triki omandada pärast rohkem kui sadat kordamist ning alluda käsklustele u 30 juhul sajast.

70. Shih Tzu (šitsu)

71. Basset hound

72. Inglise mastif; inglise madalajalgne hagijas (beagle)

73. Pekingi paleekoer

74. Verekoer

75. Vene hurt (barsoi)

76. Tšau-tšau (chow chow)

77. Buldog

78. Basenji

79. Afganistani hurt

Nagu ikka, tuleb rõhutada, et alati on võimalikud erandid. Coren räägib oma raamatus koerakasvatajast, kellel õnnestus võita mitu kuulekuskonkurssi Staffordshire’ bullterjeritega, kes on tõugude arukuse edetabelis 49. kohal.

Samuti ei maksa unustada, et arukust saab mõõta mitut moodi. Coren kirjutab talle endale kunagi kuulunud Nova Scotia retriiverist (tabelis 20. kohal), kes oli konkurssidel osalemiseks mõnes mõttes liiga nutikas.

„Ta oli nii taiplik ja tähelepanelik, et pidas iga mu liigutust, peapööret ja isegi suunda, milles vaatasin, käskluseks,“ kirjeldas autor.

„Seetõttu oli temaga kuulekuskonkurssidel väga raske osaleda, kuna ta võis ainuüksi minu pilguheitu kõrgushüppelati poole pidada käskluseks ja tormata seda täitma. Ta sooritas hüppe, mõistagi, veatult, kuid langes ometi sellest võistlusvoorust välja.“

Oma raamatus „Kas me oleme piisavalt targad, et mõista, kui targad on loomad?“ („Are We Smart Enough to Know How Smart Animals Are?”, 2016) õigustab Frans de Waal afganistani hurtasid (tabelis 79. kohal), märkides, et tolle tõu esindajad ei pruugi olla rumalad, vaid lihtsalt sõltumatu loomuga ja kangekaelsed koerad, kes ei soovi käsklustele alluda. „Afganistani hurdad,“ kirjutab ta, „on võib-olla rohkem nagu kassid, kes ei pea end kellegi tänuvõlglasteks.“