Enamus teadlasi on arvanud, et atmosfääris sisalduva CO2 taseme suurenemisest tulenev maakera soojenemine põhjustab vihmametsade liigirohkuse vähenemist, sest taimed ei suuda kohaneda temperatuuri kasvuga. Teadlaste värsket uuringut kajastanud ajakiri Nature kirjutas, et see ei pruugi alati nii olla, vahendab Novaator.

Algselt põhjustasid atmosfääri süsinikdioksiidi sisalduse suurenemine ja kõrgemad keskmised temperatuurid vihmametsade taimestiku mitmekesistumist, mitte taimeliikide vähenemist.

Teisalt võib sademete hulga vähenemine kliima liiga kiire soojenemise tulemusel vihmametsade mitmekesisusele ka negatiivset mõju avaldada.

Panamas asuva Smithsoniani troopikauuringute instituudi paleobiloog Carlos Jaramillo ja tema kolleegid otsustasid uurida, mis juhtus samadel tingimustel minevikus, et leida vihjeid, millist mõju avaldab vihmametsade taimestiku mitmekesisusele atmosfääri süsinikdioksiidi sisalduse kasv ning sellest tulenev kliima soojenemine.

Üks selline Maa arengut mõjutanud periood esines 56,3 miljonit aastat tagasi.

10 000 kuni 20 000 aastaga tõusis õhutemperatuur 3-5°C ning atmosfääri süsinikdioksiidi sisaldus kahekordistus, saavutades tänasega võrreldes ligikaudu kaks ja pool korda kõrgema taseme.

Need ebatavaliselt soojad tingimused kestsid ligikaudu 200 000 aastat.

Jaramillo ja tema kolleegid leidsid selle muinasajal toimunud kliimanähtuse mõju vihmametsade taimestikule, analüüsides Colombia ja Venezuela vihmametsade kivide tuumades leiduvat kivistunud õietolmu.

Teadlastel kulus sobivate asukohtade kindlaks määramisele ja proovide võtmisele seitse aastat. Seejärel kasutasid nad kivide tuuma uurimiseks erinevaid tehnikaid, et olla kindlad, kas need moodustusid enne või pärast kõrgeimat temperatuuritaset, või selle käigus.

Teadlaste sõnul ei ole probleemiks mitte kliima soojenemine ja süsinikdioksiidi hulga kasv, vaid hoopis metsaraie.

Kuigi osa taimeliike kadus, tekkis samas palju rohkem uusi liike, sealhulgas taimede perekondasid, mis viitab, et kliima soojenemine ja CO2 taseme kasv tegelikult suurendasid bioloogilist mitmekesisust.

Jaramillo sõnul andis uuring loodetuga täiesti vastupidised tulemused tõestades, et vihmametsade liigirohkus kasvas tõesti lühikese ajaperioodi jooksul väga kiiresti.

Kivististunud õietolmu uurimine näitas, et mõned olulised taimede perekonnad, nagu näiteks puude ja põõsaste perekond mürdiliste sugukonnast, kuhu kuuluvad muuhulgas eukalüptipuu ja kannatuslill, tekkis just siis, kui temperatuurid olid kõige kõrgemad.

Troopiliste piirkondade liigirohkus on tänaseni maailma suurim.

Siiski hoiatab Suurbritannias asuva Birminghami ülikooli paleobioloog Guy Harrington, et temperatuuri liiga kiire tõus võib ohustada taimeliikide mitmekesisust, sest taimed ei suuda sellega kohaneda.

Tema sõnul on määravaks teguriks soojenemise kiirus ning arvestama peab ka vee kättesaadavusega, sest me ei tea kliimamuutuste mõju tulevikus troopilistes piirkondades esinevate sademete hulgale.

Soojem ja CO2 rikkam kliima võib samuti kasulik olla ainult troopiliste piirkondade jaoks.

Harrington on uurinud selle ajaperioodi Põhja-Ameerikast leitud kivistisi ning tema sõnul surid paljud taimeliigid temperatuuride tõustes seal välja.

Lisaks sellele kannatavad tema sõnul soojenemise või veepuuduse tõttu eelkõige kõrgematel laiuskraadidel asuvad piirkonnad.

Harrington kardab, et vaatamata hoiatavatele märkidele võivad ebapädevad kliimamuutuste suhtes skeptilised inimesed hakata väitma, et globaalse kliima soojenemise osas pole vaja midagi ette võtta.

Jaramillo nõustub sellega ning on samuti mures, et inimesed võivad nende uurimistulemuste põhjal arvata, et kliima soojenemine ei ole probleem, sest kivististe uurimine näitab vastupidist.

Ta usub, et troopiliste vihmametsade liigirohkuse ohustatus võib edaspidi kasvada ning kõige suuremaks ohuks on lageraie, mitte kliima soojenemine.