Perekond oli hauda paigutatud viisil, mis rõhutaks nende ühtekuuluvust. Ema lamas külje peal kägaras, näoga ühe poja poole, isa oli samuti külje peal ning näoga teise poja poole, käed omavahel kokku puutumas. Üks poeg oli 4-5 aastat, teine 8-9 aastat vana, teatab
.

Adelaide’i ülikooli teadlase Wolfgang Haaki sõnul suutis teadus esimest korda geneetiliselt tõestada, et Kesk-Euroopas elati kiviajal ka perekonniti koos.

Samast kohast avastasid arheoloogid teisigi haudasid, kuhu oli kokku maetud 13 inimest — nende seas oli üle 30-aastaseid täiskasvanuid, vastsündinuid ja kuni kümneaastaseid lapsi. Paljud surnutest asetsesid näoga teineteise suunas ja nende käsivarred puutusid kokku, vahendab Reuters ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud artiklit.

Teadlaste sõnul olid maetuteks inimesed, kes kaotasid elu tõenäoliselt röövretke käigus. Jäänustelt leitud vigastused viitavad sellele, et nad kaitsesid end surres kivikirveste ja noolte eest.

Ühtlasi näitas analüüs, et mehed ja naised on pärit erinevatest regioonidest. See viitab sellele, et mehed otsisid partnereid kodust kaugemalt, et vältida sugulastega paaritumise ohtu.