Kirikunõunik: usudogmad viirustele eriti korda ei lähe
„Võib olla küll dogmaatiliselt vale, et kirikus võiks viirus levida - „vaimulikult haigust ei saa ja kirikust haigust ei saa!" -, aga paraku nendele viirustele ja muudele nähtustele on usutraditsioonide dogmad sellised, mis neile eriti korda ei lähe," ütles siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik Ringo Ringvee Vikerraadio saates „Kirikuelu".
Tema hinnangul on osadel inimestel tõesti tekkinud ettekujutus, et kirikus midagi ei nakka ja see on koht, kus haigused ei levi.
„Usulises mõttes on see kõik nagu arusaadav, aga rahvatervise mõttes see aruka mõttena ausalt öeldes ei tundu," sõnas usuasjade nõunik.
Murettekitavad on Ringvee sõnul juba praegu sellised interneti teel ülekantavad jumalateenistused, kus on korraga kohal palju kirikutegelasi - ühel õigeusu teenistusel luges ta kokku 13 preestrit.
Ringvee sõnul ei ole Eestis jumalateenistused keelatud, aga seda tohivad pidada kirikuõpetajad või preestrid üksinda - koguduste kogunemised on keelatud.
Ta märkis, et Eestis on ka kirikuelus tõhusalt toimiv naabrivalve ja kui selliseid kogunemisi on ka toimunud, siis on nendest ka teada antud ja sekkutud. „Siin mõned sellised juhtumid on paraku olnud," ütles nõunik.
Kui Eestis hakkaksid kirikutesse kogunema suured rahvahulgad, siis tuleks tema hinnangul keerata kitsamaks praeguseid meetmeid, kus kirikuuksed otseselt kinni ei pea olema.
Ringvee rõhutas, et usuvabaduse teostamisele võib seada piiranguid, kui see seab ohtu inimeste tervise ja see puudutab võrdselt kõiki erinevaid usulahke.
Saaremaa Karja koguduse õpetaja Veiko Vihuri rääkis saates, et Saaremaa väiksemad kogudused on majanduslikus mõttes orienteeritud suvistele kirikukülastamistele ja see saadab nad sel aastal väga keerulisse olukorda, kui enam ei tule annetusi.
„Praegu veel saab hakkama paar kuud, aga mis saab edasi… . Ma arvan, et me veel väga pikka aega tegeleme selle kriisi tagajärgedega,“ ütles õpetaja.
Kõige suuremaks väljakutseks pidas ta aga inimeselt-inimeselt inimesel reaalse kirikuelu katkemist. „Kiriku peamine missioon on kuulutada jumala sõna ja jagada sakramenti – seda me internetiülekandega teha ei saa,“ arvas ta.
Haigused on jumala karistus pattude eest
Teoloog Osvalt Tärk on oma 1980. aastal avaldatud lühianalüüsis hinnanud, et haigustest rääkides on vaja vahet teha patu ja selle tagajärgede vahel.
„Piiblist leiame, et saatan püüab inimest kiusatuste kaudu patusse viia. Patu algatus võib tulla saatanast, nagu seda loeme Eedeni loost. Kuid karistust, mis järgneb patule, ei määra enam saatan, vaid Jumal,“ kirjutab Tärk.
Immunoloog Sirje Rüütel Boudinot seevastu leiab, et viirused on olemas selleks, et reguleerida inimese populatsioonide suurust.
"Kui meid on palju koos, siis me anname viirusele võimaluse minna lihtsamini ühelt teisele edasi," ütles ta hiljutises intervjuus.
Maailma teadlased pole siiani kokku leppinud, kas viirused on elusolendit või mitte. Neil on küll olemas RNA või DNA ja nad suudavad end ka taasprodutseerida, kuid ainult peremeesorganismi rakkude valgusünteesi ära kasutades.
