Värske uurimuse autorid nendivad, et see, kui palju inimesed kingitusi hindavad, ei sõltu alati sellest, kui palju kingipaki täitmisele kulutatakse, vahendab e! Science News.

„Oletame, et soovite lähedasele inimesele kingihooajal muljet avaldada,” toob näite Virginia osariikliku polütehnilise instituudi turundusteadlane Kimberlee Weaver. „Üks võimalus on osta talle luksuslik kašmiirsviiter. Teine võimalus on lisada sellele kümnedollarilise väärtusega kinkekaart.”

Kui eelarve seda võimaldab, valiks suurem osa kingiandjaid teise pakkumise, kuna see sisaldab kaht kingitust — üht suurt ja üht väikest, osutab Weaver. Kingisaajale tundub ainult kašmiirsviitri saamine aga pentsikul kombel väärtuslikum kui nii sviitrit kui kinkekaarti sisaldav pakk. „Kingiandja, kes ei hooma sellist perspektiivierinevust, on kingile täiendavat kümmet dollarit kulutades selle väärtust kahandanud.”

Weaver kuulub teadustöörühma, mille liikmed avastasid pärast sarja uurimuste läbiviimist hiljuti nähtuse, mida nimetavad „kingiandja paradoksiks” (ingl Presenter’s Paradox). „Paradoks ilmneb, kuna kinkija ja kingisaaja perspektiivid ei kattu,” selgitab Weaver. Nimelt järgivad kingiandjad loogikat „mida rohkem, seda parem”, kingisaajad aga hindavad täispaketti.

„Inimesed, kes hindavad objektide komplekti, näiteks mitmest kingist koosnevat kingipakki, järgivad keskmistamisstrateegiat, mille tulemuseks on vähem soosiv hinnang puhul, kui väikese tajutud väärtusega kingitused (nagu kinkekaart) on lisatud suure tajutud väärtusega kinkidele (nagu sviiter),” räägib Weaver. „Luksuslikus sviitris nähakse heldet „suurt” kinki. „Väikese” kingi lisamine sellele jätab täiskomplektist väiksema mulje.”

Ajakirja Journal of Consumer Research avaldamisjärjekorda võetud artikkel rõhutab, et samasugune vasturääkiv nähtus ilmneb muudeski olukordades, näiteks uue teabe töötlemises. Avastusel võib olla ulatuslikke praktilisi järelmeid reklaami- ja turundustööstuse jaoks, nagu ka muudes teabeedastuse valdkondades.