Kiirtempos söömine lõppeb lisakilodega

Kreeka arst Alexander Kokkinos jõudis oma uurimisrühmaga järeldusele, et kiiresti söömine pärsib vastavate hormoonide eritust, mis peaksid ajule ütlema, et kõht on täis — seetõttu muutuvad kiirustades sööjad aplaks ja söövad üle.

Kokkinose sõnul on seni kinnitanud seda väidet üksnes vaatluspõhised uuringud, kuid värske uuring annab sellele ka füsioloogilise selgituse, vahendavad ERR teadusuudised.

Hormoonid nagu YY peptiid ja glükagoonisarnane peptiid GLP-1 hakkavad vabanema söögikorra ajal ning saadavad ajule teate, kui organism on küllastunud ning süüa pole enam vaja.

Kokkinos lasi katseisikutel süüa erineva tempoga 300 milliliitrit jäätist. Katsealustelt võeti vereproov, kust mõõdeti glükoosi, insuliini, plasmalipiidide ja eelnimetatud hormoonide taset enne söömaaega ja siis iga 30 minuti tagant pärast söömaaja algust, seda kuni sessiooni lõpuni 210 minutit hiljem.

Selgus, et katseisikutel, kes sõid jäätise ära 30 minuti jooksul, oli YY ja GLP-1 tase kõrgem — ja ka suurem täiskõhutunne — kui neil, kes kiirustasid.

Kokkinose sõnul annavad need tulemused aimu, miks esineb tänapäeval palju ülesöömist eriti inimeste seas, kelle töö- ja elutempo ei anna aega rahulikult süüa.