Mõnede keelte kõnelejad vuristavad nagu kuulipildujad, teised keeled kõlavad aga kui aeglaselt rulluvad lained.
Hiljuti avaldasid keeleteadlased ajakirjas Language artikli, milles keelte kõnelemiskiirust lähemalt uuriti.
Lyoni ülikooli teadlane François Pellegrino ja tema kolleegid uurisid seitsmes keeles kõnelevat 59 inimest, kes lugesid valju häälega samu 20 teksti. Nad leidsid, et sekundis lugesid kõige enam silpe jaapanlased (7,84) ja hispaanlased (7,82). Kõige aeglasem keel oli mandariini keel (5,18), mille lähedal asus saksa keel (5,22). Inglise keel paikneb nende vahel (6,19).
Kuid sellega lugu ei lõppe, vaid läheb hoopis huvitavamaks. Teadlased arvutasid järgmiseks välja silpide informatsioonitiheduse eri keeltes, võttes võrdluskeeleks vietnami keele (5,22). Nad avastasid, et mandariini keele silp sisaldab teistest keeltest palju enam informatsiooni – tõenäoliselt seetõttu, et see sisaldab ka helikõrgust.
Järeldus on selge – hispaanlane ja mandariini hiinlane annavad sekundis kuulajale edasi ühepalju informatsiooni, kuigi neid kuulates tundub hispaanlane infot kiiremini jagavat.
Sama kehtib ka ülejäänud keelte puhul – infot antakse ajaühikus edasi ikka ühepalju, olenemata kõnelemiskiirusest. See võib olla tingitud inimese vastuvõtuvõimest. Räägi kui kiiresti tahad, aru saadakse ikka sama kiirusega.
Nõnda siis võib keeltel olla ühine universaalne grammatika, mis põhineb suhtlemise ajal info edastamise ühtlase tempo kindlustamisel. Tõsiasi, millega võiksid arvestada kiirkõnelejad.
Allikas: Scientific American
