Siiani arvati, et aju mõõdab aega mingi sisemise kella abil, mis genereerib sündmusi suhteliselt regulaarselt, vahendab Novaator.

Selleks, et testida, kas ka välistel stiimulitel võib olla mõju inimese ajatajule, näitasid Londoni ülikooli kolledži teadlased 20 vabatahtlikule erinevaid videoid. Osa neist oli kokku pandud samasuguse juhuslikkuse alusel nagu sündmused elus ikka juhtuvad, teine valik videoid sisaldas teatud ajavahemike järel staatilisi kaadreid.

Vabatahtlikud, kes vaatasid liikuvat pilti, olid aja möödumise kohta vastuseid andes palju täpsemad. Lisaks sellele näidati vabatahtlikele videolõike kahel erineval kiirusel ning paluti seejärel iga videolõigu kestvust hinnata. Vastused näitasid, et nad pidasid mõlemat videolõiku sama pikaks kuigi kiirem versioon oli lühem.

Uuringu tulemuste põhjal on alust arvata, et aju kasutab aja hindamiseks võimaluse korral muutusi visuaalses informatsioonis.