Kevadel istutatud mets saab kulust puhtaks!

 (2)
Metsahooldus
Metsahooldus

RMK jõuab peagi ühele poole tänavuste metsauuenduse hooldustööde ja valgustusraiega. RMK metsamajandusosakonna peaspetsialisti Rainer Laigu sõnul oli oktoobri lõpuks plaanitud 13 800 hektarist hooldustöödest tehtud 90%. Kuu lõpu seisuga on tehtud suurem osa ka tänavuaastasest valgustusraiest ehk 15 000 hektarist 12 000.

Parim aeg okaspuukultuuride hoolduseks on sügis, mil rohi on koltunud ja lehtpuuvõsa raagu jäänud. Tänavused ilusad ilmad on hooldustöid ka igati soosinud. „Muru rohelus ei sega enam ning okaspuu on juba kaugelt näha,“ selgitab RMK Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal. Nii on hoolduse tegijal lihtne puid võsasaega kulust vabastada.

Paal tõdeb, et rohukasv on sel aastal olnud üsna lopsakas ning ka lehtpuuvõsa sirgus jõudsalt. Iseäranis ohtlikuks võib see asjaolu osutuda männi jaoks, kes nõuab kasvamiseks valgust. „Mändi peaks tegema ja me ka teeme paljudes kasvukohtades puhtaks kaks korda aastas – enne, kui puu pildilt kaduma läheb. Ehk siis esimest korda suve algul, kui rohi pole männitaimedest veel üle kasvanud ning teist korda sügisel,“ märgib Paal.

Kuuse kui varjutaluva puu jaoks on aga oluline, et ta pääseks kindlasti sügisel vana rohu alt välja. „Kuusk peab talvele „pea paljas“ vastu minema,“ selgitab Rainer Laigu. Kui rohi jääks eemaldamata, ohustaks kuusetaimi nii haigused kui ka näiteks hiired, lisaks võib lumi kulu all paindes oleva puu murda.

Oluline võit aga saabub kevadel – kasvuperioodi alguses on kulust vabastatud puudel palju valgust ning võimalus enne kiiret rohukasvu endale toitu ja energiat koguda ning kasvada.

Metsauuenduse hooldusega alustatakse sageli puude istutamisega samal aastal.
Töödega tuleb kiirustada viljaka mullaga kasvukohatüübis, kus kevadine istutus on juba samaks sügiseks rohu alla mattunud. Vähem viljakatel kasvukohtadel, kus taimed nii kiiresti ei kosu, võib töödega algust teha ka järgmisel või isegi ülejärgmisel aastal.

Puudele ruumi ja valgust

Ka valgustusraiet on okaspuunoorendikes hõlpsam teha siis, kui lehtpuude ja -põõsaste rohelus ei sega kuuski või mände märkamast, samas saab seda tööd vanemates noorendikes teha ka aastaringselt.

Valgustusraiel eemaldatakse kasvu segavad rohttaimed, võsa ning maha võetakse juba ka esimesi puid. Raietegija otsustab, millised puud üldse tasub alles jätta – kui puud kasvavad liiga tihedalt, jätab ta kasvama selle, mis näeb välja kõige sihvakam, on parima kasvu ja võrakujuga. Seda kõike ikka selleks, et kasvama jäävad puud saaksid piisavalt kasvuks valgust ja toitaineid.

Ka valgustusraie tegemisega ei kannata Laigu sõnul pikalt oodata. „Kui 15 aastat metsas mitte midagi ei tehta, muutuvad puud nõrgaks ja kui siis tugevasti raiuda, võib lumi puud hiljem maha vaalida või pole soovituid puid seal enam üldse,“ osutab Laigu, et õige ajastatus on äärmiselt oluline.

Sama tähtis, kui raiesmikule õige puuliik kasvama panna, on ka sellele järgnev hooldus. Keskmiselt võib öelda, et esimesel viiel aastal tuleb teha okaspuualal 2–4 metsauuenduse hooldamist. Viie kuni kahekümneaastases noorendikus tehakse tavaliselt 4–5 korda valgustusraiet. Samuti tehakse valgustusraiet okas- ja lehtpuumetsades.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!