Kes haigestuvad Eestis ravile raskesti alluvasse tuberkuloosi?
2008. aasta Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) raporti kohaselt oli Eesti ravile raskesti alluva tuberkuloosi esinemise poolest Euroopa Liidu tippriik, edestades Lätit ja Leedut, kirjutab Novaator.
Kuigi 2000. aastast on Eestis tuberkuloosijuhtude arv langenud keskmiselt kaheksa protsenti aastas on Eestis diagnoositud tuberkuloosijuhtude seas suhteliselt rohkesti ravile raskesti alluvaid tuberkuloositüvesid.
Multiravimresistentse (MDR) tuberkuloosi ) puhul on tuberkuloosi tekitav bakter Mycobacterium tuberculosis resistentne tuberkuloosiravis kasutatavatele kahele põhilisele antibiootikumile: isoniasiidile ja rifampitsiinile. Selliste haigete tuberkuloosiravi ei kesta mitte kuus kuud, vaid vähemalt poolteist kuni kaks aastat ning haige paranemislootused on märgatavalt viletsamad.
Lisaks esineb veelgi raskemini ravile alluv tuberkuloositekitaja nn eriti ravimresistentne tuberkuloos (XDR-TB), kus lisaks esimese rea antibiootikumidele ei suuda haigustekitajaga toime tulla ka vähemalt kaks teise rea antibiootikumi. Selliste haigete ravis on arstidel väga vähe ravimeid, mida saab kasutada ning ravi tulemused on veelgi halvemad.
2005. aastal moodustasid MDR tuberkuloosijuhud Eestis ligi kümme protsenti kõigist diagnoositud uutest juhtudest ning varem juba ravitud tuberkuloosihaigete uuesti haigestumisel oli multiresistentse haigustekitajaga tegu ligi kolmandikul juhtudel. Multiravimresistentsetest juhtudest tervelt viiendiku puhul oli haigustekitaja XDR, mis jätab kopsuarstide käsutusse veelgi väiksema valiku tõhusaid ravimeid.
„Meil on endistest Nõukogude Liidu vabariikidest tuberkuloosi haigestumus madalaim, kuid meil on suhteliselt palju multiresistentse tuberkuloosi juhtumeid," ütleb Tartu Ülikooli kopsukliiniku arst Kai Kliiman.
„Veel 1990ndatel polnud meil tuberkuloosiravimite kasutamine kontrollitud ja üle Eesti ei kasutanud arstid samu standardeid. Seega võis inimene jätta mõned ravimid apteegist välja ostmata ning tuberkuloositekitaja kohanesid teatud antibiootikumidega ning nendel ravimitel ei olnud enam edaspidi haigustekitajale mõju," ütleb Kliiman. Seega võib rääkida sellest, et tänapäeval lõikame me 1990ndate mõrusid vilju.
Eestis prevalveerub niinimetatud Pekingi-tüüpi (W-Beijing genotype) ravimresistentne tuberkuloos, mis on saanud nime seetõttu, et sellist tüüpi haigustüvi tehti kindlaks Hiinas ja on sealt edasi levinud teistesse riikidesse.
Kai Kliiman vaatles äsja Tartu Ülikoolis doktorikraadi saamiseks kaitstud uurimuses kõiki Eestis aastail 2003 kuni 2005 kopsutuberkuloosidiagnoosi saanud patsiente ning püüdis leida riskitegureid, mis käivad koos ravile raskesti alluvate tuberkuloosivormidega. Kokku osales uuringus 1163 inimest. Ligi kolm neljandikku haigetest olid mehed, 8 protsenti olid kodutud, 40 protsenti töötud ja iga viies haige oli viibinud kinnipidamisasutuses. Alkoholi kuritarvitajaid oli haigete seas 40 protsenti. 4,7 protsenti haigetest olid HIV-positiivsed.
Üheks kindlaks ravile äärmiselt raskesti alluva tuberkuloosi riskiteguriks oli varasem tuberkuloosiravi, samuti HIV-positiivsus, kodutus ja alkoholi kuritarvitamine.
Kliimani uuringust tuli välja huvitav paradoks. Kui naisi on tuberkuloosi haigestunute seas suhteliselt vähe, siis kõige nooremas vanuserühmas, alla 25 -aastaste seas, olid naisi rohkem kui mehi. Samuti oli selles rühmas riskiteguriks sünnikoht väljaspool Eestit.
„Seda tulemust on raske seletada, siit tuleks edasi minna ja vaadelda näiteks, kas need haigestunud naised olid sünnitanud, sest rasedus nõrgestab naise immuunsüsteemi ja tuberkuloos lööb välja just nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel," ütleb Kliiman.
Tänapäeval on Kliimani sõnul Eestis tuberkuloosiravi vastamas kindlatele standarditele, ravimeid ei müüda enam apteegis, vaid haige peab ravimite saamiseks igapäevaselt arsti juurde kohale minema. „Isegi kodutute öömajas on nõutav, et kui kodutu soovib majas ööbida rohkem kui ühe öö, siis tuleb käia kopsuröntgenis."
Uuringud tuberkuloosi suhtes ja vajadusel ka ravi on kõigile tasuta ning nõutav pole ravikindlustuse olemasolu. Kahtlust võiks tekitada, kui köha pole kolme nädala jooksul üle läinud, püsib väike palavik ja sellele on lisandunud vähene nõrkus.
Maailma terviseorganisatsiooni andmetel viis tuberkuloos 2007. aastal hauda 1,76 miljonit inimest. Multiravimresistentse tuberkuloosi juhte lisandub aastas maailmas pool miljonit ning 40 000 inimest aastas haigestub nn eriti resistentsesse tuberkuloosi XDR.
Tuberkuloositekitajat kannab oma organismis umbes kolmandik inimestest, kuid neist haigestub elu jooksul suhteliselt väike osa: 5-10 protsenti.
„Sotsiaalne heaolu on tuberkuloosi haigestumisega tihedalt seotud ning me ei tea veel, kuidas mõjutab edaspidist tuberkuloosi haigestumist see, et 15 protsenti inimestest on praegu Eestis töötud," ütleb Kliiman.
