Kes elavad inimese peal ja sees?
Vaid umbes kümme protsenti triljonitest inimkeha moodustavatest rakkudest on tegelikult inimese enda omad. Ülejäänud 90 protsenti on erinevad bakterid ja teised mikroobid, kes elavad peamiselt soolestikus ja nahal, vahendab Novaator Physorgi uudist.
“Me oleme tegelikult superorganismid,” ütleb Briti Columbia ülikooli mikrobioloog Brett Finlay. “Alates sünnist kuni surmani elame sümbioosis oma mikroobidega.”
Enamik neist mikroobidest on kahjutud, paljud on aga kasulikud või isegi hädavajalikud. Leidub aga ka liike, mis võivad põhjustada erinevaid haigusi alates aknest ja ülekaalulisusest ning lõpetades autismi ja vähiga.
USA rahvuslik terviseinstituut algatas 115 miljonit dollarit maksva viieaastase projekti, mille eesmärgiks on identifitseerida, analüüsida ja rühmitada sadasid erinevaid inimkehal resideeruvaid mikroobiliike. Esimesed 35 inimese mikrobioomi projekti nime kandva teadusprojekti uurimisgranti anti välja juba sel suvel.
Rahvusvaheliste mõõtmetega mikrobioomi projekti eesmärgiks on välja selgitada, millised mikroobid on kahjulikud, ning töötada välja meetodeid nende poolt tekitatavate haiguste ennetamiseks või ravimiseks. Tegemist on suure tööga, sest teadlaste hinnangul elab juba inimese soolestikus umbes tuhat erinevat liiki baktereid, nahal veel teist sama palju.
Mikroobid moodustavad pisikesi kolooniaid, mis asustavad erinevaid kehapiirkondi. Kõige populaarsem paik inimese kehal on üllataval kombel inimese käsivars, mis on koduks 44 erinevale mikroobiliigile. Kõige elutum piirkond asub kõrva taga, kus tavaliselt elab vaid 15 erinevat liiki, kirjutab mikrobioloog Julia Serge ajakirja Science mainumbris.
“Karvane ja niiske kaenlaalune asub kuivale käsivarrele väga lähedal, kuid ometi on need kaks elupaika ökoloogiliselt niisama erinevad kui vihmametsad kõrbetest,” ütleb Serge. Ei tasu siiski unustada, et liikide arvukus ei ole otseses seoses organismide arvukusega — liigivaeses elupaigas võib elada tunduvalt rohkem organisme kui liigirohkes elupaigas.
Kuigi mõned mikroobid võivad põhjustada haigusi, on teadlased kirjeldanud palju olukordi, kus bakteritest on inimesele kasu või kus bakterid on inimese eluks hädavajalikud. Näiteks soolebakterid aitavad toitu seedida, vitamiine sünteesida, mürke eemaldada ja pärast sündi immuunsüsteemil välja kujuneda.
