Kehalise koormuse puudus tapab umbes sama palju inimesi kui suitsetamine!
Need surmad oleksid ennetatavad, kui inimeste kehalise koormuse määr nädalas ületaks 150 minutit mõõdukat trenni, näiteks kiiret kõndimist, vahendab New Scientist
Nii selgub meditsiiniajakirjas The Lancet avaldatud artiklijadast passiivse eluviisiga seonduvate terviseriskide teemal.
"Püüdsime hinnata, kui palju surmasid oleks võimalik ära hoida, kui kõik istuva eluviisiga inimesed maailmas hakkaksid end aktiivselt liigutama," osutas ühe ilmunud uurimuse läbi viinud töörühma juht, Harvardi ülikooli arstiteaduskonna epidemioloogiaprofessor I-Min Lee.
Lee ja kolleegid uurisid 2008. aasta andmeid suremuse kohta nelja peamisesse liikumisnappusega seostatud haigusesse — aterosklerootilisse südamehaigusse, teise tüübi diabeeti, soolevähki ja rinnavähki. Lee töörühm seostas suremusandmed iga riigi elanike füüsilise koormuse tasemete kohta käivate andmetega.
Selle põhjal arvutati välja, et kui kõik inimesed teeksid nädalas miinimumeesmärgiks võetud määral trenni, jääks igal aastal ellu kuus protsenti südamerabandustesse surijatest, seitse protsenti teise tüübi diabeeti surijatest ning kümme protsenti neist, kes surevad kas rinna- või käärsoolevähki.
Houstonis tegutseva Texase ülikooli terviseteaduste keskuse esindaja Harold Kohli väitel tähendavad need arvud, et napp kehaline aktiivsus on põhjustanud nüüdisaegse "pandeemia", mille põhjuseks on igapäevaste tööde ja kodumajapidamise mehhaniseerimine, mugava transpordi suur kättesaadavus ning istuvat eluviisi soodustavate meelelahutuste, näiteks arvutimängude ja telerivaatamise valdavus.
"Sedamööda, kuidas elanikkondade koosseis on nihkunud industrialiseerituse, mehhaniseerituse ja autosõltuvuse poole, oleme füüsilise aktiivsuse võimalused oma elukorraldusest tehnika abil kõrvaldanud ning selle tulemusena me end praegu tapamegi," märkis Kohl, kes teise The Lancetis ilmunud artikli juhtiva autorina kutsub üles globaalse tegevuskava toel olukorda muutma.
Brasiilia Pelotase föderaalülikooli uurija Pedro Hallal näitas veel ühe teadustöö raames, et kogu maailmas veedab 42 protsenti täiskasvanutest päevas üle nelja tunni istudes ning kaks kolmandikku teismelistest kulutab iga päev kaks tundi jutti teleri vaatamisele.
Hallali hinnangul ei tohiks taolise olukorra kujunemises süüdistada inimeste motivatsioonipuudust, vaid pigem selliste keskkondade loomist, milles on võimatu või ebamugav ringi liikuda ja trenni teha, kõndida või jalgrattaga sõita.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!