Keeled on ohustatumad kui loomaliigid
Lisaks Põhja-Austraaliale, Ida-Siberile, Oklahomale ja USA edelaosale on paljud keeled ohustatud ka Lõuna-Ameerikas (Ecuadoris, Colombias, Peruus, Brasiilias ja Boliivias), Briti Colombias ja USA Washingtoni ning Oregoni osariikides.
Swarthmore College’i lingvistikaprofessor K. David Harrison ütleb, et keelte kadumine tähendab teadmiste kaotsiminekut.
“Kui me kaotame keele, kaotame me sajanditega kogunenud inimliku mõtlemisviisi ajast, aastaaegadest, mereloomadest, põhjapõtradest, söödavatest lilledest, matemaatikast, maastikest, müütidest, muusikast, tundmatust ning igapäevasest.”
Tema hinnangul ei ole vähemalt pooli keeli kunagi üles kirjutatud.
See tähendab, et kui mõne sellise keele viimane rääkija sureb, kaob ka keel, kuna ei ole sõnaraamatuid, kirjandust ega mitte mingisuguseid tekste.
Harrison on Salemis asuva Living Tongues Institute (Elavate Keelte Instituudi) kaasdirektor. Koos institudi direktori Gregory D.S. Andersoniga on nad analüüsinud keelte kadumise tulipunktiks olevaid piirkondi.
Anderson ütleb, et keel muutub ohustatuks siis, kui kogukond otsustab, et keel on neile takistuseks. Seda võivad teha esimesena lapsed, kes otsustavad, et mõni teine, laiemalt kõneldud keel on kasulikum.
Võti keelte taaselustamiseks on leida uus põlvkond keele kõnelejaid. Anderson ütles, et instituut teeb tööd kohalike kogukondadega ning püüab aidata kaasa õppematerjalide arendamise ning ohustatud keelte jäädvustamisega.
Harrison ütles, et umbes 80 protsenti maailma rahvastikust kõneleb 83 kõige levinumat keelt, samal ajal kui 3500 kõige väiksemat keelt räägib vaid 0,3 protsenti maailma inimestest. Keeled on tema sõnul ohustatumad kui taime- ning loomaliigid.
Maailma ohustatud keelte tulipunktid on:
1) Põhja-Austraalia, kus on 153 keelt. Teadlaste arvates on kõnelevad Austraalia pärismaalased maailma kõige ohustatumaid keeli. Seda osalt seetõttu, et pärismaalaste rühmad killunesid valgete asukatega toimunud konfliktide tõttu. Teadlased on dokumenteerinud selliseid väikeseid keelekogukondi, nagu kolm teadaolevat Magati Ke, kolm Yawuru ja üksainus Amurdagi keele kõneleja.
2) Lõuna-Ameerika keskosa, sh Ecador, Colombia, Peruu, Brasiilia ja Boliivia, kus kõneldakse 113 keelt. Selles piirkonnas valitsevad äärmiselt suured erinevused, mida on väga vähe dokumenteeritud ning mida ähvardavad mitmed ohud. Väikesed ja sotsiaalselt vähe väärtustatud pärismaised keeled tõrjutakse välja hispaania keele või suuremate pärismaiste keelte ning Brasiilias ka portugali keele poolt.
3) Vaikse ookeani platoo loodeosa, sh Briti Colombia Kanadas ning USA Washingtoni ja Oregoni osariigid. Selle piirkonnas on teada 54 keelt. Iga keel piirkonna ameerika osas on ohustatud või välja suremas, st, et keele noorim kõneleja on üle 60 aasta vana. Äärmiselt ohustatud on ühe kõnelejaga Siletz Dee-ni keel — viimane 27 keelest, mida kunagi räägiti Oregonis asuvas Siletzi reservaadis.
4) Venemaa Ida-Siberi piirkond, Hiina ja Jaapan, kus kõneldakse 23 keelt. Selle piirkonna valitsused on sundinud vähemuskeelte rääkijaid kasutama riiklikke ja regionaalseid suurkeeli ning selle tulemusena kasutavad mõnda keelt vaid üksikud kõrges eas rääkijad.
5) Oklahoma, Texas ja New Mexico, kus on 40 ohustatud keelt. Oklahoma on USA piirkond, kus esineb kõige tihedamalt põliskeeli. Üks selle piirkonna välja surevaid keeli on Yuchi, mis ei pruugi olla suguluses ühegi teise keelega maailmas. 2005. aastal oskas seda keelt vabalt kõneleda vaid viis kõrges eas Yuchi hõimu liiget.
