Kasvuhoonegaasivalud: kas peeretavad kaamelid tuleks maha lasta?
Eile avaldatud ja Austraalia parlamendi kliimamuutuse ja energiatõhususe ministeeriumile esitatud, süsinikuemissioonide kärpimisele suunatud seadusandluse kava, nn süsinikumajanduse initsiatiivi Carbon Farming Initiative raames on äriettevõte Northwest Carbon välja pakkunud, et eraisikuile ja ettevõtetele tuleks metsistunud kaamelite tapmise eest maksta CO2-arvestusühikutes, nn carbon creditites, vahendab Live Science.
Ametnikud loodavad, et süsinikku välja puuksutavate ja röhitsevate metsistunud kaamelite likvideerimine aitab märkimisväärselt kärpida kasvuhoonegaaside emissioone.
Northwest Carbon on välja pakkunud, et loomi võiks tulistada helikopteritest või ajada karjana kokku ning saata tapamajja, kus neist saaks valmistada söögipoolist lemmikloomadele ja inimestele. Kaamelite tapmise eest väljastataks süsinikuarvestusühikuid, mida saaks müüa ettevõtetele, et nood saaksid endale lubada suuremaid marginaale muul viisil, nt tööstustegevuse käigus emiteeritavate süsinikukoguste osas.
Kaamelitega kimpus
Austraaliasse rännanud asunikud tõid loomaliigi mandrile 19. sajandil. Kaameleid kasutati transpordiks, kuni autode võidukäik ka maakera kuklapoolele jõudis. Kaamelid, keda enam ei vajatud, lasti vabaks metsikusse loodusesse, kus puuduvad taolised röövloomad, kelle võimuses oleks nende populatsiooni harvendada. Nii kahekordistubki kaamelite arvukus Austraalias iga üheksa aasta tagant.
Kaamelid vallandavad võimsat kasvuhoonegaasi (s.t gaasi, mis neelab ja kiirgab Päikese energiat termilises infrapuna-vahemikus ning sel moel Maad soojendab) metaani, mis on süsinikdioksiidist umbes 21 korda kangem, ehkki jääb atmosfääri võrreldes CO2-ga püsima palju lühemaks ajaks. Metaan pärineb loomade soolestikust, kus mikroorganismid mitmes maos süsivesikute, nt tärklise lagundamisega ametis on.
Lagundamisprotsessi käigus muutuvad süsivesikud seedekõlbulikuks, ent vallandub ka metaan, mis väljastub looma röhatuste ja kõhutuulte kujul. Samad protsessid on iseloomulikud ka teistele sarnaselt toimiva seedeprotsessiga loomadele, näiteks lehmadele ja lammastele.
Metaani juurdekasv
Iga kaamel laseb endast aastas välja umbes 46 kilo metaani, ehkki looma vanus, kasv ja toiduvalik loomulikult mõjutavad seda kogust. Kliima soojenemise kontekstis võrdub see umbes 1150 kilo süsinikdioksiidi vallandamisega atmosfääri aastas ühe kaameli kohta, väidab rahvusvaheline kliimamuutuse paneel IPCC. See on umbes veerand kogusest, mille emiteerib aastas keskmine USA-s kasutusel olev auto.
Võrdluseks: USA keskkonnakaitseameti EPA andmeil väljub lehmast aastas umbes 100 kilo gaasilist metaani.
“Austraalias peetakse umbes 20 miljonit lihaveist ja arvatavasti umbes 1,6 miljonit piimalehma. 1,2 miljonit kaamelit on selle hulgaga võrreldes vaid viis protsenti, mille kaotamine küll kindlasti kärbiks veidi kasvuhoonegaaside emissioone, aga ma kahtlen, kas võit kujuneks eriti ulatuslikuks,” kommenteeris Pennsylvania osariikliku ülikooli piima- ja loomateaduste kateedri aseprofessor Alexander Hristov.
Kaamelid aga ei vallanda mitte ainult kasvuhoonegaase, vaid hävitavad karjas liikudes ka põllumajanduslikku maad ja vara ning konkureerivad kariloomadega toidu ja joogivee pärast. 2009. aastal laastas Austraalia sisemaa linna Docker Riverit 6000-pealine vett otsivate metskaamelite kari. Hristov möönis, et soovi taga piirata kaamelite arvukust võivad olla see ja muud majanduslikud põhjused.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!