Satelliit GOSAT kogub andmeid, mille alusel saavad teadlased arvutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni 56 000 üle maailma paikneva punkti kohta. Võrreldes praeguse 282 maapinnal paikneva mõõtmisjaamaga on see väga suur edasiminek. Projekti maksumuseks on umbes neli miljardit krooni, vahendab
Reutersi uudist.

„Kliimamuutusega võitlemiseks peame omama infot kasvuhoonegaaside kohta kõikjalt maailmast,“ ütles projekti juht Takashi Hamazaki. „Praegu on meil aga andmeid väga vähestest kohtadest ning needki pole sugugi ühtlaselt jaotunud. Näiteks puuduvad sellised jaamad enamikes arengumaades.“

GOSAT on varustatud kahe infrapunasensoriga, mille abil arvutatakse kasvuhoonegaaside tihedus atmosfääris. Kasvuhoonegaasid neelavad infrapunakiirgust igaüks teatud kindlas lainepikkuste vahemikus, milles nende atmosfääri soojendav efekt seisnebki, sest nad takistavad maapinnalt tagasi peegeldunud soojuskiirgusel Maa atmosfäärist väljumist.

Lisaks oskab satelliit arvestada ka pilvedega, võttes mõõtmistulemustena arvesse ainult selge pilvitu ilmaga tehtud vaatlused. Esimesed andmed peaks teadlaste käsutuses olema selle aasta aprillis või mais.

Sarnase satelliidi, mis hakkab koguma andmeid atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsiooni kohta, kavatseb selle aasta sees orbiidile saata ka NASA.