Kas Voyager 1 on siis Päikesesüsteemist lahkunud või mitte?

Juba mitu aastat on kosmoseuudistele keskendunud ajakirjandus oodanud võimalust teatada, et 1977. aastal teele saadetud kosmosesond Voyager 1 on väljunud meie Päikesesüsteemist ja jõudnud tähtedevahelisse ruumi. Paraku mitte keegi ei tea, kui kaugel see viimane "barjäär" asub ja kuidas see üldse välja näeb.

Ka sel nädalal pidi NASA kummutama teateid, et Voyager 1 on heliosfäärist (ehk siis mullikujulisest Päikese magnetvälja ja päikesetuule mõjualast) väljunud. Küll kinnitatakse, et Voyager 1 edastab üsna ebatavalisi näitusid.

Täpset päeva, millal ta järgmisse ruumi - tähtedevahelisse heliopausi jõuab, on igatahes võimatu öelda. Kuna ta on kaugeimal asuv Maal valmistatud ese üldse, siis on teadlastel võimatu isegi öelda, kas ebatavalised näidud kinnitavad mingit uut sfääri Päikesesüsteemis, või on ta tõesti juba "barjääri" ületanud.

Üks teooria on praegu, et ta mullu 25. augustil ka Päikesesüsteemist väljus. NASA veel sellele alla ei kirjuta, nende versioon on, et Voyager 1 on endiselt Päikesesüsteemi sees asuval "magnetilisel kiirteel."

Praeguse seisuga asub Voyager 1 Maast 123,48 astronoomilise ühiku (AU), tema vennasaparaat Voyager 2 aga 101,47 AU kaugusel (vastavalt 18,47 ja 15,18 miljardit kilomeetrit) ja kaugenevad meist järjest. 1 AU on Maa kaugus Päikesest.

Kuigi Voyageride sideseadmed on tänapäeva mõttes juba üsna vanad (teele saadeti mõlemad ju 1977. aastal), on NASA-l jätkuvalt kontakt mõlema aparaadiga olemas ja nad saadavad tagasi ka veidi üksteisest erinevaid andmeid.

Energiavarud peaks küll ammenduma 2025. aasta paiku, seejärel muutuvad nad lihtsalt vaikides oma teed jätkavateks aparaatideks, mille külge kinnitatud andmeplaadid võiks võõrastele tsivilisatsioonidele (kui neid üldse olemas on) Maa olemasolust teada anda.