Kas valguse kiirusest on siis võimalik kiiremini liikuda?
Välklamp sähvatab, valgus liigub vaatlejate poole ja jõuab ühe vaatlejani õige veidike varem kui teiseni. Nende kahe sündmuse vahel võiks väga kiire nägemisega vaatleja näha, kuidas valguslaik «liigub» mööda seina ühe vaatleja juurest teise juurde – kiirusega, mis on suurem valguse kiirusest, vahendab Tarkade Klubi.
Aga kas me saame selle kohta öelda, et valgus liikus ühe vaatleja juurest teiseni? Lisame oma mõttelisse eksperimenti veel ühe objekti: vaheseina kahe naabri vahele, mis ulatub seinast otsapidi välklambini. Kas valguslaik laseb end sellest häirida? Ilmselt mitte, valgus jõuab endiselt mõlema naabrini. Järelikult ei liigu ka kahe naabri vahel tegelikult midagi.
Analoogina massiga objektide hulgas võiks ette võtta käärid. Võtke need kätte ja jälgige kahe tera lõikumispunkti liikumist, kui kääre kokku vajutate – on selgesti näha, et see lõikepunkt liigub kiiremini, kui kumbki tera. Terad ei liigu kunagi kiiremini valguse kiirusest, lõikepunkt võib põhimõtteliselt liikuda suvalise kiirusega (seda jälgides on ka näha, et mida väiksem on nurk kahe lõiketera vahel, seda kiiremini lõikepunkt liikuma hakkab).
Heli Lukneri doktoritöös kirjeldatavad valguskuulid on nagu päikesejänku, mis seinal ühe naabri juurest teiseni liigub. Vaevalt, et seda õnnestub valguse kiirusest kiiremini liikuva valguskuulina kasutada.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!