Kas universumi tume aine on ikka olemas?
Eelmisel nädalal ajakirjas Science avaldatud ülevaates hindavad Pedro Ferreira Oxfordi füüsikakateedrist ja Glenn Starkman Case Westerni ülikoolist seda, millised paistavad tänapäeval alternatiivid tumedale ainele, vahendab teadusportaal PhysOrg.
“Üle 25 aasta on avaldatud arvamust, et mingisugust tumedat ainet pole olemas, et me lihtsalt tõlgendame andmeid valesti ja et tegelikult on asi selles, et me ei mõista gravitatsiooni olemust,” selgitab Ferreira.
“Algeline alternatiiv esitati 1980. aastate alguses, kuid alles viimasel ajal on konstrueeritud mõned täielikud teooriad, mis modifitseerivad Einsteini üldrelatiivsusteooriat ja võivad põhimõtteliselt lahendada tumeda aine probleemi ilma tumeda aineta.”
Iisraeli füüsik Mordehai Milgrom lükkas lumepalli veerema 1983. aastal ettepanekuga, mida hakati nimetama modifitseeritud Newtoni dünaamikaks (MOND). Teised alternatiivid, nagu Jacob Bekensteini tensor-vektor-skalaargravitatsiooni teooria TeVeS, rajanevad sellele tööle.
“Oma ülevaates rõhutame me kaht peamist asja. Esiteks, et kõik need teooriad paistavad nö tagaukse kaudu sisse smugeldavat midagi, mis on mingil moel sarnane tumedale ainele. Probleem pole niivõrd selles, et neil oleks lisaks gravitatsiooni modifitseerimisele ikkagi vaja ka tumedat ainet, vaid et iga katse gravitatsiooni modifitseerida toob paratamatult kaasa midagi tumedat,” kommenteerib Ferreira.
„Teine asjaolu on, et ehkki vesi paistab olevat võrdlemisi sogane, peaks olema võimalik sooritada vaatluskatseid, mis suudavad neid kaht paradigmat eristada. Vaadates seda, kuidas galaktikad jaotuvad ja suvalist taustvalgust moonutavad, peaks olema võimalik leida juhtlõngu modifitseeritud gravitatsiooni kinnituseks, st kontrollida, kas Einsteinil ikka oli õigus.”
Teadlased loodavad, et mastaapsed galaktika-vaatlusuuringud, nagu need, mida viiakse läbi sondiprogrammi Joint Dark Energy Mission (“tumeda energia ühismissioon”) või raadioteleskoopide arendusprojekti Square Kilometre Array (“ruutkilomeetrise pindalaga maatriks”) raames, suudavad näidata, kas alternatiivsete teooriate ennustatud iseloomulikud märgid on ka päriselt olemas.
