Kas teler ahvatleb meid rämpstoitu õgima?

 (14)
Kas teler ahvatleb meid rämpstoitu õgima?
Reuters/Scanpix

Rämpstoidureklaam mõjutab eelkõige premeerimistundlikke inimesi. Mis sunnib meid rämpstoitu manustama? Queenslandi ülikooli teadlaste uurimusest nähtub, et ehkki seni on osa ülekaalulisuse kasvust seostatud odava ja kaloriküllase toidu lihtsa kättesaadavusega, säilitavad paljud sama touiduga kokku puutunud inimesed jätkuvalt tervisliku kehakaalu.

Austraalia Queenslandi ülikooli psühholoogiateaduskonna lektor dr Natalie Loxton uuris koos tudeng Samantha Byrne’iga isikuomadusi, mis muudavad mõned inimesed ülesöömisele ja kaalus juurdevõtmisele eriti vastuvõtlikuks. Uurimus keskendus küsimusele, miks ühed ja samad hamburgerireklaamid televisioonis mõjutavad ühtesid inimesi rohkem kui teisi, vahendab Medical Xpress.

Uurimus, mille tulemusi dr Loxton esitles juulis Zürichis toimunud manustamiskäitumise uuringute ühenduse SSIB konverentsil, annab mõista, et võtmetähtsaks teguriks, mis muudab mõned inimesed eriti vastuvõtlikuks maitsva söögiga seonduvatele signaalidele (nagu rämpstoidureklaamid televisioonis), on premeerimistundlikkus (ingl reward sensitivity).

Seotud lood:

„Kontrollisime katseliselt, kas premeerimise suhtes tundlikud indiviidid kogevad pärast rämpstoitu kujutavate telereklaamide vaatamist suuremat naudingut ja söömiskihku võrreldes selliste reklaamide vaatamisega, milles kujutatakse tervislikku toitu või ei kujutata üldse toitu,“ selgitas dr Loxton.

Sõltumatu uuring hõlmas 75 meest ja naist, kellele näidati poole tunni pikkust filmi, millele lisatud reklaamid kujutasid kas rämpstoitu, tervislikku toitu või ei kujutanud toitu. Katsealustel paluti hinnata toidukujutiste meeldivust ja seda, kui tugev on soov pärast filmi vaatamist sööma minna.

„Vastavalt püstitatud hüpoteesile ilmnes, et premeerimistundlikkus seondus suurema söömahimuga pärast rämpstoitu kujutavate lõikude vaatamist,“ nentis dr Loxton. „Tervisliku toidu kujutised ei tinginud himu tervisliku toidu järele ning reklaamid, mis toitu ei kujutanud, ei kahandanud söögiisu.“

Dr Loxton avastas ka, et premeerimistundlikkus seondub rämpstoidu-kujutiste suurema meeldivusega, aga seda ainult naistel. Ei tervislikku toidu kujutistel ega lõikudel, mis toitu ei kujutanud, polnud premeerimistundlikkusele mõju. Ta kinnitas, et tulemused toetavad arusaama, mille kohaselt isuäratavate toitudega seonduvad signaalid mängivad olulist rolli eriti premeerimistundlikel inimestel suurema söögiisu tekitamises.