Oletuse kontrollimiseks värbas ta Bristoli ülikoolist 160 vabatahtlikku. Keegi nendest polnud alkohoolik, kuid kõik armastasid heas seltskonnas õlut juua. Katsealused jõid eri suuruse ja kujuga klaasidest limonaadi või õlut ning vaatasid samal ajal loodusfilmi. Nende käitumine salvestati videokaameraga, vahendab Novaator.

Tuli välja, et alt kitsenevatest klaasidest jõid inimesed õlut kiiremini kui sirgetest klaasidest. 354 milliliitrit õlut läks kurgust alla vastavalt 8 ja 13 minutiga. Katses kasutatud väiksemate 177-milliliitriste klaaside puhul polnud vahe märgatav.

Attwood oletas, et sirgeservalise õlleklaasi puhul on kergem hinnata, millal on ära joodud pool õllest. Just see on seltskondlike napsitajate puhul peamine joomiskiiruse hindamise mõõdupuu.

Kitsenev klaas ajab inimese segadusse ning ta hakkab kiiremini jooma.