Sellisele järeldusele jõudsid Helmi Risku-Norja ja Sirpa Kurppa asutusest MTT Agrifood Research Finland ja nende kolleeg Juha Helenius Helsingi ülikoolist, vahendab Teadus.ee.

Kasvuhoonegaaside tootmist määrab tegelikult mullaharimine, olgu siis eesmärk milline tahes — viljakasvatus või loomakasvatus —, mitte väetiste tootmine või energiakasutus põllunduses.

Soomes annavad mullad 62 protsenti emissioonist, lehmad-lambad 24 protsenti ja energiakasutus ning väetised kumbki 7 protsenti. Kuna orgaaniline ehk mahepõllundus vajab suuremat haritud pindala, siis ei vähenda see kasvuhoonegaaside tootmist.

Enim annab tulemust mitte toidu valik, vaid selle säästev töötlemine ja raiskamise vähendamine.