Äärmiselt stressirohkes olukorras inimeste, näiteks lahutajate või raske haiguse põdejate, aga ka elus suuri muutusi üleelanute, näiteks sünnitajate organismis võib vallanduda iselaadne protsess, mis lülitab suure osa juukseid "puhkerežiimile", mille tulemusel need paar kuud hiljem enam-vähem korraga välja langevad.

Arstide selgituse kohaselt on see lihtsalt suuremate ja pakilisemate probleemidega, näiteks haigusest taastumise või uude olukorda sisseelamisega silmitsi seisva inimkeha enesekaitsemehhanism.

Lühidalt tähendab see, et äärmuslikult kurnav nädal töökohal ei pane teid juukseid kaotama, kuid äärmuslikult kurnav aasta rügamist võib seda teha küll.

Õnneks hakkavad juuksed jälle normaalselt kasvama pärast stressiteguri kõrvaldamist, kui taastunud on normaalne elurütm, ning kaotatud juuksedki kasvavad lõpuks tagasi, ehkki see võib võtta kuni üheksa kuud.

Juuksekaotusega seostatakse sageli selliseid füsioloogilisi stressisituatsioone nagu kiire kaalukaotus või -kasv, kalorivaegus ning naistel hormonaalse tasakaalu kõikumised pärast sünnitust, suukaudsete rasestumisvastaste ravimite kuuri alustamist või ühe ravimi vahetamist teise vastu.

Ehkki stressist johtuva juuksekaotuse algpõhjuseks on reeglina muudatus füsioloogias, võib täiendav emotsionaalne stress sümptomeid võimendada ja tuua kaasa eriti valdavaid juustekao-hooge.

Inimese vananedes hakkab juuste kasvutsükkel sarnaselt muude elutegevusprotsessidega aeglustuma, mistõttu tugeva stressi perioodid keskeas ja kõrgemas vanuses võivad juuste täielikku taastumist oluliselt raskendada.