Drosnin on lausa nii mures, et ostis eilsesse New York Timesi numbrisse terve lehekülje suuruse pinna, millel küsib „Miks ei luba Valge Maja presidendil seda kirja lugeda?”. Teate all on foto Osama bin Ladenist koos suures kirjas hoiatusega „Bin Ladeni käsutuses võivad juba praegu olla tuumarelvad”, vahendab veebilehe LiveScience libateaduste-teemaline veerg Bad Science.

Kuidas selline info Drosninini jõudis? Ta luges seda — koos relvade asukohta paljastavate andmetega — piiblist: tema sõnul on tuumarelvade peidupaik „esmakordselt üles tähendatud šifreeritud kujul piiblis. /…/ Šiffer ütleb selgelt, et Al Qaeda käsutuses on tuumarelvad.”

Küllap kratsivad sajad miljonid piiblit lugenud kristlased pead ja imestavad, kuidas neil said evangeeliumide ja õpetussõnade vahel kahe silma vahele jääda sellised „selged” viited aatompommidele ja Al Qaedale. Vastus peitub asjaolus, et menuteoste sarja „Piiblišiffer” (Bible Code) autor Drosnin näeb enda kinnitusel piiblis asju, mida keegi teine seal ei näe.

Drosnin usub, et piibel sisaldab numbritesse ja tähemärkidesse kätketud salasõnumeid, mis ennustavad täpselt ette maailmas toimuvat.

Drosnini kriitikud on näidanud, et tähendused, mida mees piiblist leiab, tekivad sellest, kui piiblitekstis sisalduvate juhuslike tärkide röögatust pilvest noppida valikuliselt välja suvalisi andmekogumeid. Füüsik David E. Thomas demonstreeris, kuidas Drosnini ja teiste temasuguste leitud mustrid on nn andmekaevandamise tulemus.

„Kui anda arvutiprogrammile piisavalt mahukas tekst (olgu selleks kristlik piibel, „Sõda ja rahu” või „Moby Dick) ja käsk otsida sellest piisaval hulgal mustreid (nt iga kümnes või iga kaheteistkümnes tähemärk jne), pritsib see viimaks välja mõned sõnad või segase sisuga laused, mida saab tõlgendada tähendusrikkal moel,” selgitab ta. „Põhimõtteliselt on tulemus sama, mille piisavalt pika aja jooksul tekitaks toatäis kirjutusmasinatega varustatud ahve.”

Thomas näitlikustas oma väidet, laadides Drosnini veebilehelt alla katkendi tema värskeimast raamatust: „Pärast tühikute ja kirjavahemärkide eemaldamist oli selle pikkuseks 3681 tärki ehk veidi üle ühe protsendi Toora mahust,” selgitab Thomas. „Töötlesin teksti kahe kiire algoritmiga, ning ehkki peatükk on suhteliselt lühike, kubiseb see täiesti hämmastavatest „piiblišifritest”. Näiteks tõi üks analüüs esile sõnad „tühine” (ingl vain) ja „sulitemp” (hoax), teises sisaldus aga sõna „suurushullustus” (megalomania). Kas need šifrid tähendavad midagi? Muidugi mitte! Need lihtsalt näitavad, kui lihtne on peidetud sõnumeid leida ükskõik millisest tekstist, mitte ainult Toorast.”

Drosnin ei selgita, miks peaks jumal vaevuma peitma piibliteksti sisse sõnumeid, mida saab (ainult tema üksi) loetavaks muuta miljoneid tärke sõeluvate keerukate raalalgoritmidega. Kui taevaisa oleks sõnumit oluliseks pidanud, oleks ta ju eeldatavasti esitanud selle üheselt ja selgelt arusaadaval kujul.

Kõige tõenäolisem vastus Drosnini küsimusele on, et president Obama ei ole huvitatud numeroloogial, pühakirjal ega posimisel rajanevatest väidetest — ega Drosnini uue raamatu reklaamimisest.

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!