Kas õnnelikkus on pärilik?

Lai valik kemikaale, mida meie aju tekitab sõltuvalt meie tujudest, võib mõjutada eosrakke ehk muna- ja seemnerakke, mille lõppeesmärgiks on tagada soojätkamine. Taolised looduslikud kemikaalid võivad mõjutada seda, kuidas konkreetsed geenid eosrakkudes väljenduvad, ja sedakaudu ka lapse arengut.

Ajakirja Bioscience Hypotheses viimases numbris ilmunud artiklis pakub Alberto Halabe Bucay Mehhikos asuvast Halabe ja Darwichi uurimiskeskusest, et õnnetunde, masenduse ja muude vaimsete seisundite tekitatud hormoonid ja kemikaalid võivad mõjutada meie muna- ja seemnerakke, tuues kaasa kestvaid muutuseid meie lastes nende eostamishetkel, vahendab ScienceDaily.

Ajukemikaalid nagu endorfiinid, ning uimastid nagu kanep ja heroiin avaldavad seemne- ja munarakkudele teadupärast tugevat mõju, muutes neis aktiivsete geenide paigutust.

"On muidugi üldteada, et vanema käitumine mõjutab lapsi, ning et lapsevanemalt päritud geenid aitavad kujundada lapse iseloomu," selgitab Halabe Bucay. "Minu töö pakub välja, et lapsevanema psühholoogiline seisund enne eostamist võib otseselt mõjutada lapse geene."

"See on intrigeeriv idee," kommenteeris ajakirja Bioscience Hypotheses toimetaja William Bains. "Me tahtsime selle avaldada, et näha, mida arvavad teised teadlased ja kas neil on andmeid, mis aitaksid seda tõestada või kummutada. Selleks meie ajakiri ongi: stimuleerimaks debatti uute ideede üle. Mida teedrajavamad need on, seda parem."