Patsient väriseb põnevusest ja erutusest. Teda on aastaid painanud tugev seljavalu ja tohtrid ei ole suutnud selle vastu suurt midagi ette võtta. Nüüd lesib ta, ülakeha paljas, mugaval lavatsil, silmad suletud ja ootab.

Ta tunneb, kuidas mööda ta jalga liigub rahulikult ravitseja käsi, seejärel tunneb ta kerget torget nahal ja seda, kuidas jalg pisut surisema hakkab. Kannatlikult ja süstemaatiliselt jätkab arsti käsi mööda haige keha liikumist, peatudes kindlatel kohtadel kätel, jalgadel, pealael ja käsivartel. Lõpuks suriseb kogu patsiendi keha ning temas levib kerge rammestus- või lõdvestustunne.

See patsient on nõelraviarsti juures, kes on selleks hetkeks torganud eri punktidesse haige kehal 12 peenikest nõela. Nõelad ulatuvad umbes nelja millimeetri sügavusele. Kui patsient pärast protseduuri koju läheb, tunneb ta, et ravi on justkui mõjunud, sest seljavalu on võrreldes eelmise päevaga natuke järele andnud.

Suur osa inimesi, kes otsustavad nõelra­vi kasuks, on veendunud, et peened nõelad leevendavad valu või ka muid sümptomeid. Kuidas see siis täpselt käib ja miks enesetunne tänu nõeltele paraneb?

Nn originaalseletus, mis iidsest Hiina meditsiinist pärit nõelraviga kaasas käib, räägib sellest, et õigetesse kohtadesse torgatud nõelad viivad keha energiavood tagasi balanssi ja seeläbi kaob ka haigus. Ühtki veenvat teaduslikku selgitust, mis seda juttu kinnitaks, paraku ei ole. Ka paljud nõelraviteenuse pakkujad nendivad, et vana teooria on ajast ja arust.

Teine seletus on palju tõenäolisem, aga see võib nõelravi alused sootuks uppi lükata. Selle kohaselt hakkab patsiendil parem platseeboefekti tulemusena. Inimese sümptomid ja valud kaovad tänu nõelraviarsti rahustavale jutule ja patsiendi enese ootusele, et nõelravi toimib ja valu väheneb. Nõelad ise ei tee aga midagi.

Loe lähemalt aprilli Imelisest Teadusest!