Kas naftasõltuvuse asendab sõltuvus metallidest?
Hiina on peaaegu pool hübriid- ja elektrisõidukite mootorite ning akude juures kasutatavate haruldaste muldmetallide tootja. Sellest tulenevalt on tekkinud hirm, et ka uue alternatiivenergia kasutusele võtmise korral säilib riikidel energia osas välissõltuvus, vahendab Novaator portaali National Geographic uudist.
Seitseteist keemiliste elementide perioodilisustabelis olevat metalli on tekitanud rahutust Washingtonist Tokyoni. Need on haruldased muldmetallid, mis on olulised koostisosad hübriid- ja elektriautode mootorite ning akude ehitamisel. Samuti kasutatakse neid ka LED valgustites, päikesepaneelides ja tuuleturbiinides.
Väga suur osa neist metallidest pärineb Hiinast, mistõttu tõstatub küsimus, kas uue energiamajanduse korral ei teki riikidel praeguse fossiilsetele kütustele põhineva majandusega võrreldes samasugust välissõltuvust. Probleemi nähakse kogu varustusahela ulatuses, kaevandamisest tarbijani jõudva lõpptoodanguni.
Haruldaste muldmetallide hulka kuuluvad näiteks skandium ja ütrium ning 15 lantanoidi perioodilisussüsteemi järjekorranumbritega 57-71. Haruldasi muldmetalle leitakse sageli kogumitena, kuid nad ei ole tegelikult haruldased. Pigem seisneb nende väärtus selles, et neid mineraale on raske leida piisavalt kontsentreeritud koguses, mis teeks nende kaevandamise majanduslikult otstarbekaks. Hiina järel suuruselt teine energiatarbija USA omab samuti haruldaste muldmetallide varusid, kuid ainus Californias asunud kaevandus suleti 2002. aastal majanduslike ja keskkonnaprobleemide tõttu.
Viimastel andmetel importis USA eelmisel aastal 90 protsenti haruldastest muldmetallidest Hiinast, kuid sel aastal juba 97 protsenti.
Lisaks rohelisele energiale on haruldastel muldmetallidel oluline koht ka sõjatööstuses, mis tõstatab omakorda riikide rahvusliku julgeoleku teema.
