Komitee president Silvano Vinceti ütles, et maailma kuulsaima maali kõrge eraldusteravusega ülesvõtete suurendamisel muutuvad nähtavaks peidetud tähed ja numbrid, mille on sinna lisanud Leonardo da Vinci ise, vahendab Discovery News.

„Palja silmaga on tärke raske eristada, aga suurendusklaasist piisab, et näha parempoolse (maali vaataja jaoks vasakpoolse) pupilli taga kõrvuti tähti „LV”. Need võivad märkida ta nime, Leonardo da Vinci,” räägib Vinceti.

Palju raskemini dešifreeritavad on aga sümbolid vasaku (maali vaataja jaoks parema) pupilli taga.

Vinceti andmeil on need kas tähepaar „CE” või lihtsalt B-täht, ning sellega asi ei piirdu. Sümboleid on peidetud ka taustmaastikusse, täpsemalt sillakaare sisse. „Tundub, et tegu on arvuga „72”, aga see võib olla ka L-täht ja number 2,” ütleb Vinceti.

Ehkki kõmu avastusest levib Dan Browni loomingu austajate rõõmuks internetis kulutulena, ei kiirusta Leonardo elulugu uurinud teadlased seda toetama.

„Ma ei saa kuidagi kommenteerida selle „avastuse” teaduslikku väärtust, kuna puuduvad teaduslikud alused selle toetamiseks,” sedastab maailma juhtivaid Leonardo-spetsialiste Carlo Pedretti.

„Mikroskoobi all ei ole algupärase — mitte kõrge eraldusteravusega fotodel kujutatud — Mona Lisa silmades mingisuguseid salamärke, -tähti või -numbreid. Seal on ainult krakelüürid (praod), mida näeb ka palja silmaga,” rõhutab California osariigis Los Angeleses Armand Hammeri nimelist Leonardo-uuringute keskust juhatav Pedretti.

Toscana regioonis asuva Leonardo sünnilinna Vinci muuseumi Museo Ideale direktor Alessandro Vezzosi nõustub temaga.

„Teaduslikud uuringud nagu mitteinvasiivne fluorestsentsröntgen-spektroskoopia on paljastanud mitmeid huvitavaid elemente, aga kindlasti mitte mingeid tähti või numbreid,” osutab Vezzosi.

„See maal pakub inimestele nii palju põnevust, et nad on valmis selles kõike nägema,” ütleb müstilise daami mõju kunstile käsitleva ning kuulsa (ja riides) Mona Lisaga ilmselgelt sarnaste poolalasti naiste portreid koondava rändnäituse „Mona Lisa on alasti” kuraator Vezzosi.

Aastatel 1452-1519 elanud Leonardo elu lõpu poole valmis saanud Mona Lisa on sünnitanud loendamatu hulga spekulatsioone.

Mõned eksperdid, Vinceti nende hulgas, on väitnud, et mõistatuslikult naeratava daami näol on tegemist autoportreega — see on naiseriietes Leonardo da Vinci ise.

Teised on avaldanud arvamust, et istuv modell võis olla Milano hertsogi Galezzo Maria Sforza sohitütar Caterina Sforza, Milano hertsoginna Aragoonia Isabella, või Giuliano de Medici armuke, Francavilla hertsoginna Costanza d’Avalos.

2005. aastal leidis Heidelbergi ülikooli direktor Veit Probst 1503. aasta oktoobris raamatu veerisesse kirja pandud märkmete hulgast tõendeid, mis kinnitasid, et Leonardole poseeris hoopis Lisa Gherardini, vähetähtsa, kohalikku päritolu aadlisuguvõsa liige, kes abiellus kaupmees Francesco del Giocondoga.

Kummastavat naeratust, mida 16. sajandi kunstnik ja kirjanik Giorgio Vasari nimetas pigem jumalikuks kui inimlikuks, on püütud põhjendada aadlikuproua õnneliku raseduse, kroonilise astma, näolihaste halvatuse või kompulsiivse hammastekiristamisega.

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!