Kas meid ootab 2020. aastal ees raadioeetri, WiFi ja mobiilside täielik kokkukukkumine?

 (53)
nitrd.gov
nitrd.gov

Kui teile tundub, et linnatänavatel on pidevalt ummikud ja tänavad ise on halvasti planeeritud, mõelge korraks õhule, mis neid ümbritseb. See suisa kubiseb andmetest, mida voolab mobiilsidemastidest, raadiomastidest, raadiokohtvõrgu-marsruuteritest, Bluetooth-seadmetest, taksoraadiotest, lennujaamade raadiomajakatest ja isegi kaugjuhitavatest garaažiustest.

Meie kustutamatu janu raadio-andmeedastuse järele ähvardab sidevõrgud „kokku jooksutada“ — kuid katastroofi on võimalik ennetada! Nii väidab BBC.

Kuna meie elu on andmetest nii küllastunud, kardetakse, et sidevõrkude töö võib üldse seiskuda — seda nimetataksegi spektrikrahhiks või spektrikollapsiks (ingl spectrum crunch). Kas meil on üldse võimalik seda eel kangastuvat andmeside-kataklüsmi ära hoida?

Probleemi olemus seisneb selles, et nii paljud mobiilsideseadmed kasutavad nüüdisajal andmete edastamiseks ja vastuvõtuks raadiolevi. Kui too levispekter kunagi eri kasutusvaldkondade vahel ära jagati, kohtlesid ametivõimud seda nagu tühja maapinda. Oma „tükid“ eraldati mitmesugustele kasutusvaldkondadele nagu raadiolevi, televisioon, navigatsioon, astronoomia, mereteenistused, aeronautika, sõjaväeline sidekasutus ja, mõistagi, sideteenused.

Seotud lood:

Mõned neist tööstustest on aga kasvanud teistega võrreldes märksa kiiremini. Näiteks on suurem osa sõjaliseks otstarbeks eraldatud sidespektrist siiamaani kasutamata, samas kui mobiilsideteenuste pakkujaile eraldatud eetrisagedusvahemik piltlikult öeldes ragiseb õmblustest.

Olukord kujunes sideteenusepakkujate jaoks nii drastiliseks, et 2012. aastal ähvardas Londoni linna kõiki mobiilsidevõrkusid päriselt ülekoormusest põhjustatud sidekrahh.

2012. aasta olümpiamängude ajaks pidi Ühendkuningriigi sidevõrkude tegevust reguleeriv sideamet (ingl Office of Communications, lüh Ofcom) n-ö laenama osa sõjaväele eraldatud spektrivahemikust. Nii ennetati heli, pildi ja anduriandmete edastuse hangumine näiteks mõnel hetkel, mil võistlejad parasjagu finišijoont ületasid.

Eelseisvatel aastatel on oodata andmeedastusnõudluse kasvu, mistõttu nii Ofcom kui ka paljud teised sideametid mujal maailmas tunnevad muret.

„Aastaks 2020 on kujunenud täiesti arvestatav spektrikrahhi-oht,“ rääkis Ühendkuningriigis Pulborough’s tegutseva sõltumatu konsultatsioonifirma Real Wireless tehnoloogiadirektor Simon Saunders. „Kui keegi probleemiga ei tegele, oleme peagi silmitsi ohuga, et sideühendused eriti suure nõudlusega piirkondades muutuvad väga aeglaseks.“

Niisiis tegelevad mitme riigi valitsused probleemile lahenduste otsimisega, et tulevikus jätkuks ikka kõigile meie elektroonikaseadmetele piisavalt levieetrit. Seni on põhiliseks strateegiaks olnud uute spektrivahemike leidmine ja kasutuselevõtt. See pole lihtne. Eeter on piiratud ressurss; seda juurde tekitada on sama võimatu kui maapinda juurde toota.

On küll võimalik ühele valdkonnale eraldatud spektrivahemik määrata mõnele teisele valdkonnale, see aga tähendaks n-ö praeguste elanike tänavaletõstmist, mida ei saa teha kergekäeliselt.

Paljudes riikides on hädavajalikku hingamisruumi võimaldanud üleminek digitaalsele telelevile, mis on vabastanud varem analoogtelevisiooni signaali edastamiseks eraldatud 800 MHz sagedusriba. Taoline samm on aga nõudnud kõigi olemasolevate telerite ümberehitamist või asendamist uute mudelitega.

Rahvusvaheline sideliit ITU kavatseb spektrikrahhi-probleemi arutusele võtta 2015. aastal ülemaailmsel raadioside-konverentsil Genfis.