Kas liha söömine on tõesti nii halb?

Punase liha söömine ei pruugi olla meie tervisele nii halb kui räägitakse. Mitmete uuringute kohaselt on lihas leiduvad nitraadid paljude haiguste, sh ka vähi põhjustajateks, kuid vähemalt Euroopas pärinevad 80% nitraate ja nitriteid hoopis köögiviljadest. Uuringutest selgus, et haigusi võib tekitada mitte toit ise, vaid toidu valmistamise viis.

Uuringuid liha söömise kohta on tehtud palju ja need on sageli vastuolulised. BBC uuris teemat pisut lähemalt. Olgu hoiatuseks siiski öeldud, et artikli sisu ei tohiks käsitleda oma arsti või mõne muu tervishoiutöötaja meditsiiniliste nõuannete asendajana.

Nitritid võivad muutuda nitrosamiinideks, mis võivad põhjustada soolevähki. See juhtub siis, kui nitritid reageerivad amiinidele - proteiinirikastes toitudes leiduvatele kemikaalidele. See fakt võib näiteks liha sööja jaoks muuta köögiviljadest ohtlikumaks.

Nitrosamiinid tekivad ka keemilises reaktsioonis kuumtöötlemisel ja kui mõelda, siis pigem ikka kuumtöödeldakse liha kui sellerit. Liha valmistamisviisidest peetakse kõige ohtlikumaks grillimist ja praadimist. Aeglane keetmine on aga tervise mõttes kõige parem.

Ka liha küllastunud rasvad on seotud mitmete haigustega, sealhulgas südamehaigustega. On tõestatud, et küllastunud rasvade asendamine polüküllastumata rasvadega vähendab surmaohtu mis tahes põhjusel 19%.

Seega tasub loomsed rasvad ja õlid taimsete õlide vastu välja vahetada.