Kas lehma kõhugaasid põhjustavad tõesti kliima soojenemist?

Maotud naljad sellest, kuidas lehmade kõhugaasid kliimamuutust põhjustavad, on oma aja lõplikult ära elanud. Värske uurimuse kohaselt moodustab piimatööstuse osa vaid kaks protsenti USA kasvuhoonegaasi-emissioonidest.

Arkansas’ ülikool kvantifitseeris süsinikuemissioone teel meiereist tarbija maisihelbekaussi või piimaklaasi, samas kui Michigani tehnoloogiaülikooli töörühm analüüsis sellele eelnevaid protsesse. „Keskendusime söödaviljade süsinikujäljele,” ütles tehnilise keemia professor ja jätkusuutliku tuleviku instituudi direktor David Shonnard. „Loomasööt moodustab süsinikuemissioonidest olulise osa.”

USA põllumajandusministeeriumi andmete abil analüüsis Shonnardi töörühm mitmete tegurite mõju väetisest ja taimemürkidest koristuse ja transpordi peensusteni, vahendab ScienceDaily.

Töörühm järeldas, et 2007 aastal väljutati USA-s kogu tarbitud vedela piimaga seonduvaid kasvuhoonegaase atmosfääri kokku 35 miljonit tonni. Ehkki emissioonide hulk oli varem väidetust väiksem, on nii piimafarmides kui muudes tööstusvaldkondades arenemisruumi, sedastas uurimus.

Konkreetselt tõsteti uuendusteks enam kui küpsete põllumajandusharudena, millega farmide juures tegeldakse, esile seedemetaani- (ehk lehmapeeru-) ja sõnnikuhaldust ning söödatootmist. Kõige suuremaid võimalusi töötlemis-, transpordi- ja jaemüügisektorites pakub uurijate kinnitusel energiahaldus.

Projekti raames tõstatati muidki piimamajandusega seonduvaid probleeme, mida Shonnardi töörühm juba uurib. Täpsemalt keskendutakse vee eutrofikatsioonile — sellele, mis toimub, kui toitained nagu sõnnik ja keemilised väetised satuvad pinnavette, põhjustavad vetikate ülevohamist ja hapnikupuudust veekogudes ning tapavad kalu

.