Kas kõrge IQ teeb rikkaks?
Ehkki tegu pole rangelt võttes tehnilise täppisteadusega, pakuvad Ühendkuningriigi teadlaste avastused siiski andmeid, mis kinnitavad arvamust, et kõrgema intelligentsikvoodi ehk IQ-ga isikud langetavad paremaid otsuseid, mistõttu naudivad ka suuremat jõukust, vahendab LiveScience ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud tööd.
Põhjus on teadurite kinnitusel lihtne: arukatel inimestel on paremad eeldused langetada keerulisi otsuseid, mis neile raha sisse toovad.
Küll aga vastandub uuringu tulemus diametraalselt 2007. aastal USA-s läbi viidud üleriigilisele uuringule, mis näitas, et alla keskmise IQ-ga inimesed on sama jõukad kui kõrge IQ-ga kodanikud, kuid ühel olulisel eeldusel: et nad elavad samasugustes tingimustes.
Võib ju väita, et ehkki veokijuhtimine on igati väärikas amet, pole enamikul juhtudest tegemist just kiire rikastumise allikaga ning seega ei pruugi uurimuse tarbeks tehtud valim kõige paremini esindada ühiskonda tervikuna.
Üks järeldus, mille võib aga julgesti teha, on järgmine: ajud teevad inimese rikkaks juhul, kui selleks avaneb ka vastav võimalus. Ning need, kellele avanevad finantsilised võimalused, võivad teenitu kergesti maha laristada, kui ei ole piisavalt terased. Muidugi tuleb pidada meeles olulist tausttegurit: IQ ei tähenda arukust igas valdkonnas, nagu võib kinnitada iga loogiliselt mõtlev inimene.
Värske uuring võttis vaatluse alla tuhat inimest, kes tegid pingutusi veokijuhi kutse omandamise nimel. Katsealused pidid sooritama kirjaliku IQ-testi ning osalema ka keerulistes ühiskondlikes eksperimentides, millega kontrolliti nende majanduslikku otsustusvõimekust.
Kõrgema IQ-ga katsealused hindasid üldiselt paremini riske, ennustasid edukamalt teiste inimeste käitumist ja valmistusid tõhusamalt tulevikuks. Madalama IQ-ga isikutel oli aga arukate majandusotsuste langetamisega raskusi.
Uurijate sõnul võib siit järeldada, et avalik poliitika peaks julgustama arukuse edendamist selliste vahenditega nagu varajased haridusprogrammid, mille eesmärk peaks olema ühiskondlike ebavõrdsuste silumine ning riigi üldise jõukuse kasvatamine.
"Kõrgemat IQ-d on üldiselt peetud täiendavaks teguriks, mis võib aidata parendada inimese võimalusi nautida majanduslikku edu, kuid meie uurimus näitab, et see tegur on suisa määrav," selgitab üks töö autoreid, Cambridge'i ülikooli majandusteaduskonna professor Aldo Rustichini.
Riskantse ettevõtmise teemalises katses, mis kujutas endast üht osa uurimusest, tegid tipmiste IQ-näitajatega katsealused 25% tihemini järjekindlaid valikuid, mis rajanesid fikseeritud makseid loteriile vastandava süsteemi eeliste hindamisele. Kannatlikkuse-katses otsustas 15% targematest katsealustest hiljem laekuvate ent suuremate maksete kasuks.
"Tähtis on seejuures, et kognitiivsed võimed paistavad käivat käsikäes muude omadustega, mis on õigete majandusvalikute langetamiseks vajalikud," ütles Rustichini. "Meie arvates on põhjus selles, et kõrgema IQ-ga isikutel on paremad eeldused keeruliste olukordade "läbihammustamiseks" ja oma võimalike valikute mõistmiseks."
Lisaks katsetele analüüsisid teadusuurijad veokijuhtide koolitusprogrammi läbi viinud ettevõtte personaliosakonnast saadud andmeid.
Need pakkusid huvitavat perspektiivi, sest ettevõte koolitab töötajaid osaliselt töötajate endi kulul nö avansi korras. Kui töötaja jääb firmasse vähemalt aastaks, tema koolitusvõlg tühistatakse, kuid lahkumisel enne aasta möödumist jääb see jõusse.
Seega nõudis töö vastuvõtmine ka võimet hinnata seda, kas soovitakse tööle jääda vähemalt aastaks. Seirates, millised katsealused enne aasta möödumist töölt lahkusid, said uurijad kontrollida nende töövõtu-kavatsuste majanduslikku pädevust. Uurijad tuvastasid "tugeva ja märkimisväärse seose" isiku IQ ja tema võime vahel langetada majanduslikult kasulikke otsuseid.
"Kõrge IQ-ga isikud on paremini varustatud keeruka valikutekomplekti hindamiseks, mis võimaldab neil teha tulusamaid valikuid," ütles Rustichini. "Kuna nad suudavad läbi näha komplitseerivaid tegureid nagu loteriimängu või makse viibimise võimalikud tulemused, suudavad nad oma tegude tagajärgi täpsemini ennustada. See tähendab, et neil on ka suurem tõenäosus pälvida majanduslikku kasu."
