Kas kirik sureb välja? Matemaatiline mudel näitab, et jah
USA-s Dallases toimunud Ameerika füüsikaliidu APS koosolekul esitletud tulemused näitavad, et antud riikides on ühiskondlik religioossus väljasuremise äärel. Laia valiku mitmesuguste füüsiliste fenomenide selgitamiseks, milles mängib rolli suur hulk tegureid, võtsid uurijad appi mittelineaarse dünaamika, vahendab BBC.
Üks töörühma liikmeist, Loodeülikooli inseneriteaduste ja rakendusmatemaatika abiprofessor Daniel Abrams esitas 2003. aastal sarnase mudeli, mis kujutab endast maailma vähem kõneldavate keelte hääbumise matemaatilist alust. Mudeli tuumaks on eri keelte kõnelejate vaheline konkurents ning praktiline kasulikkus, mida saadakse ühe keele kõnelemisest teisega võrreldes rohkem.
„Idee on üsna lihtne,“ osutas teaduse edendamise uurimiskorporatsiooni RCSA esindaja Richard Wiener. „Põhimõtteliselt ütleb see, et liitumine selliste ühiskondlike rühmadega, millel on rohkem liikmeid, muutub üha ahvatlevamaks, ning et ühiskondlikel rühmadel on selline omadus nagu ühiskondlik staatus ehk kasulikkus.
Näiteks on hispaania keele kõnelemine kasulikum ehk kõrgema ühiskondliku staatusega kui Peruu indiaanlaste (hääbuva) ketšua keele rääkimine. Samamoodi kaasneb teatud staatuse määr või kasulikkus mingisse usku kuulumisega.“
Uurijad võtsid vaatluse alla kuni sajandi taha küündivate rahvaloenduste andmed riikidest, kus rahvaloenduse raames oli esitatud küsimusi usulise kuuluvuse kohta: Austraaliast, Austriast, Hollandist, Iirimaalt, Kanadast, Soomest, Šveitsist, Tšehhist ja Uus-Meremaalt.
„Paljudes kaasaegsetes ilmalikes demokraatiates on ilmnenud tendents end mitte ühegi usundiga seostada; Hollandis oli vastav osakaal 40%, meie uuringu piires kõige kõrgem aga Tšehhis — 60%,“ rääkis dr Wiener.
Seejärel rakendas töörühm mittelineaarsele dünaamikale toetuvat mudelit, viies selle parameetrid vastavusse „mitteusklike“ kategooriasse kuulumise suhtelistele ühiskondlike ja utilitaristlike hüvedega.
Veebis avaldatud uurimusest selgus, et need parameetrid olid kõigis uuritud riikides sarnased, mis annab mõista, et kõigi selliste tendentside matemaatikat mõjutavad samasugused käitumismudelid. Mudel ennustas kõikidele hõlmatud riikidele religiooni väljasuremise tõenäosuse kasvu.
„Ma leian, et see tulemus on mõistaandev,“ ütles dr Wiener. „On huvitav, kuidas suhteliselt lihtne mudel andmeid hõlmab, ning kui need lihtsad ideed tegelikkusele vastavad, ütleb see meile, millisel kursil meie ühiskond on.
Loomulikult on iga üksiksiku valikud väga palju tüsilikumad, aga pole välistatud, et suure hulga inimeste käitumine allub siiski teatud keskmistamisele.“
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!