Kas Jeesus oli õnnelik? Vastus on keerukam kui arvata oskaks

 (283)
Kas Jeesus oli õnnelik? Vastus on keerukam kui arvata oskaks
Foto: Icon Productions

See, millise vastuse te sellele küsimusele annate, ütleb paljugi teid kõige rohkem mõjutanud kultuuri kohta.

Ajakirjas Personality and Social Psychology Connections ilmunud hiljutisest analüüsist ning ajakirjas Journal of Research in Personality ilmunud uurimusest nähtub, et ameeriklased kalduvad arvama, et Jeesus oli loomult õnnelik, ekstravertne, meeldiv, lahke ja hooliv. Korealased seevastu seostavad Jeesust pigem kannatamise, ohverduse ja haletsustundega, vahendab Discovery News.

Tuleb välja, et vastused lihtsale küsimusele kogu maailma piiblites sisuliselt ühesugusena kirjeldatud Jeesuse ja õnnelikkuse kohta sõltuvad paljudest keerulistest teguritest nagu erinevused jagatud elulugude, inimrühmade, kultuuride ja võimalik, et isegi inimeste geneetilise tausta vahel. Kõik need võivad mõjutada seda, kuidas inimene määratleb optimaalse isiksusetüübi või iseenda eeldatavat olemust.

"Ameeriklased kohtuvad palju enamate võõrastega kui teised ning peavad olema ekstravertsemad jaapanlastest, korealastest ja muudest inimrühmadest, kelle suhtlus piirdub väikese hulga inimestega, kellega lävitakse korduvalt. Seetõttu on ekstravertsus USAs kõrgelt hinnatud omadus," kommenteeris uurimuse autor Shigehiro Oishi. "Lõppeks hindavad ameeriklased kõrgelt nii õnnelikkust, ekstravertsust kui lahkust, mistõttu võivad nad näha neid väga ihaldusväärseid omadusi Jeesuseski."

Seotud lood:

Virginia ülikooli psühholoogiateaduskonna aseprofessor Oishi koos kolleegide Kyoung Ok Seoli, Minkyung Koo ja Felicity Miaoga palus Korea ja Ameerika tudengitel täita sõnade vaba seostamise ülesannet Jeesuse teemal. Uurijate osutusel valisid nad just ameeriklased ja korealased sellepärast, et kummagi rahva hulgas on palju neid, kes määratlevad end kristlastena.

Ameeriklased seostasid Jeesust eelkõige positiivsete konnotatsioonidega (vastusevarianti „äge“ (ing.k awesome) esines sageli) ja harva negatiivsetega nagu "valu", mida korealastest katsealused palju sagedamini mainisid.

Uurimuse teises faasis palusid uurijad katsealustel hinnata Jeesust ja iseennast isiksuseomaduste ja heaolu astmikel. Ameeriklased kaldusid selleski ülesandes rõhutama õnnelikkust, mitte kurbust.

Oishi osutas, et budism ja muud usundid olid Koreas enne kristluse maaletoomist juba kindlalt kanda kinnitanud ning et budismi kohaselt kujutab elu endast kannatust.

"Budism sündis väga karmidest ühiskondlikest oludest," lisas Oishi. "Enamik inimesi vaevles. Budismi peamine eesmärk oli kahandada valu ja kannatusi. Kuna kristlus jõudis Koreasse budismist palju hiljem, leidis seal rõhutamist just see osa kristlusest, mis haakub hästi budistliku mõtteviisiga."

Erinevusi ameeriklaste ja korealaste vastustes võib selgitada ka muude kultuuriliste iseärasustega. Oishi leiab, et need erinevused tõstatavad küsimuse, mis meenutab "kana ja muna dilemmat", mille osisteks on geneetika ja ühised elukogemused, kuna üks mõjutab teisi ja vastupidi.

Samuti pole selge, kas Jeesuse-kuvand on pigem kultuuriliselt konstrueeritud sobituma olemasoleva ideaaliga või peegeldab hoopis inimeste enesekuvandit.

Virginia ülikooli uurija Casey Eggleston rääkis, et oma roll on ka keelelistel erinevustel, kusjuures õnnelikkuse tähendus on eri kultuurides eri aegadel olnud isesugune.

"Ajaloolised määratlused hõlmasid selliseid kontseptsioone nagu vedamine ja hea õnn, kuid see tähendus on käibelt kadunud USAs, kus paljud usuvad, et õnnelikkust on võimalik saavutada selle nimel pingutades, samas kui suuremas osas teistest kultuuridest on vedamisel endiselt oluline osa õnnelikkuse kontseptsioonis," selgitas ta.

"Samamoodi erinevad märkimisväärselt sõna „õnnelik“ (ing.k happy) emotsionaalsed konnotatsioonid. Kui Ameerika kontseptsioon hõlmab reeglina reipaid positiivseid emotsioone nagu erutus, keskendub Aasia idapiirkonna õnnelikkusekontseptsioon pigem rahulikele positiivsetele emotsioonidele nagu rahu ja rahulolu."

Seekord keskendusid uurijad kahele konkreetsele riigile, kuid usuvad, et teisteski suure kristlaste osakaaluga riikides pakuksid vastajad erinevaid, kultuurilistest eripäradest johtuvaid vastuseid küsimusele, kas Jeesus oli õnnelik.

Mida uurijad ise Jeesuse iseloomust arvavad? Eggleston vastas: "Õnnelikkusele on kaks peamist lähenemist: hedoonia ja eudaimoonia. Hedoonia kujutab endast naudingu ja füüsilise mõnu seisundit. Kui rääkida meeldivast enesetundest, siis ma kahtlustan, et enamasti Jeesus ei olnud õnnelik, kuigi kahtlemata esines tema misjonitöö käigus ka meeldivaid hetki.

Teisalt, eudaimoonia kujutab endast õnnelikkust, mis saavutatakse voorusliku elamise läbi — elades tähendusrikast, mõistlikku elu ausalt ja terviklikult. Kui kasutame seda aristotellikku arusaama õnnelikkusest, siis ma arvan, et Jeesus pidi olema äärmiselt õnnelik."

Küsimusele, kas tema arust oli Jeesus õnnelik, vastas Oishi, et ta ei tea kindlalt, kuid arvab, et mitte, kuna Jeesuse elu oli raske.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!