Kas inimesed tuleks planeedi päästmise huvides ümber projekteerida?
Seda olukorda saab aga parandada või vähemalt mõnevõrra leevendada mõningase geneetilise manipuleerimise abiga, vahendab DVICE.
New Yorgi ülikooli filosoofia- ja bioeetika professor Matthew Liao on kirjutanud töö pealkirjaga "Inimese projekteerimine ja kliimamuutus" (Human Engineering and Climate Change), mis ilmub ajakirjas Ethics, Policy and the Environment.
Palju mõtteid on vahetatud drastiliste meetmete, näiteks geotehniliste projektide võimaliku ellurakendamise üle kliimamuutuse pärssimiseks, kuid prof Liao leiab, et kogu planeedi muutmise asemel võib olla ohutum, lihtsam ja tõhusam muuta inimliigi omadusi.
Veebiportaal DVICE tõigi ära nimekirja prof Liao väljapakutud lahendustest koos tsitaatidega tema uurimusest, mis asub täismahus Liao kodukal. Ka võite lugeda temaga samal teemal pikka intervjuud kuukirjas The Atlantic.
Medikamendid, mis muudavad liha maitse vastikuks
Lihasöömine on väga halb mõte mitmel põhjusel: see on lootusetult ebaefektiivne, tootes 10% kuni 50% kasvuhoonegaasi-emissioonidest planeedil, kusjuures loomade endi jaoks pole kogu protsess sugugi meeldiv. Probleem on aga selles, et liha maitseb väga, väga hästi, mistõttu me ihaldame seda.
Murele leidub aga rohtu: "Ehkki oksetiga (oksendamist esile kutsuva ainega) tembitud punase liha söömine võib olla tõhus viis aversiivrefleksi kujundamiseks, pole tõenäoline, et selleks oleks valmis keegi peale kõige otsusekindlamate punasest lihast loobujate.
Realistlikumaks võimaluseks oleks tekitada kerge talumatus (sarnaselt nt piimvalgu-talumatusega) selliste lihatoodete suhtes. Potentsiaalselt ohutu ja praktiline viis vastava talumatuse tekitamiseks oleks toota nikotiiniplaastritele sarnaseid "lihaplaastreid".
Me saame valmistada plaastreid selliste loomade suhtes, kes tekitavad kõige rohkem kasvuhoonegaase, ning innustada rahvast neid plaastreid kasutama."
Inimeste kasvu kahandamine veerandi võrra
"Pole mingit konkreetset põhjust, miks inimesed peaksid olema eriliselt pikad. Mida pikemad (ja suurema massiga) me oleme, seda rohkem peame elamiseks tarbima (toitu, materjale ja energiat).
Inimeste keskmise kasvu kahandamine umbes 15 sentimeetri võrra tähendaks 25protsendilist kaotust massis ja ainevahetuse aktiivsuse peaaegu samaväärset, 20protsendilist langust.
See oleks saavutatav hormoonraviga — pärssides inimese loomulike kasvuhormoonide tööd lapsepõlves."
Sündimuse piiramine hariduse toel
Inimliigi kõigi probleemide algpõhjuseks, n-ö kurja juureks on asjaolu, et meid on palju ja me teeme endasuguseid pidurdamatult aina juurde.
Mõned riigid (nagu Hiina) kehtestavad laste arvule piiranguid lootuses säästa nappima kippuvaid ressursse, kuid sama tulemuse saamiseks võib olla teinegi võimalus.
"Leidub veenvaid tõendeid, mis näitavad, et sündimus on negatiivses korrelatsioonis naiste juurdepääsuga heale haridusele. Ehkki hariduse edendamise peapõhjuseks on inimõiguste ja heaolu parendamine, võib viljakuse pärssimine kliimamuutuse trotsimise kontekstis kujutada endast kasulikku kõrvalmõju."
Ravimid, mis muudavad inimesed paremaks
Inimloomus on üldiselt isekas. Me tahame seda, mis on parim meile kui indiviididele, ja kui see saavutatakse ülejäänud maailma heaolu arvelt, on see kellegi teise probleem isegi siis, kui meie kõigi pikaajalistes ühistes huvides on koostöö üldise hüve nimel.
Võimalik, et nagu lihaprobleemi, saab sellegi mure lahendada medikamentidega: "Tõendid näitavad, et empaatia kõrgem tase seondub keskkonnasõbralikuma käitumise ja hoiakutega. Ehkki kultuurilistel komponentidel on altruismi ja empaatia juures oluline roll, leidub piisavalt tõendeid, mis viitavad ka nende omaduste bioloogilistele alustele, mis tähendab, et inimtegevuse abil nende modifitseerimine võib anda soovitud tulemusi.
Katsealused, kellele anti ühiskonnakasulikku käitumist soodustavat hormooni oksütotsiini, olid varmamad võõraste inimestega raha jagama ja käitusid muidu usalduslikumalt."
Inimeste silmad tuleb geenimuundada sellisteks nagu kassidel
See idee võib tunduda teistest fantastilisem, ent kui oleks võimalik anda inimestele kassisilmad, näeksime me vaevata pimedas ja saaksime drastiliselt kahandada kulutusi valgustusele öisel ajal.
Välistatud pole ka muud sarnased kohendused, näiteks kuuma- ja külmataluvuse parendamine paari kraadi võrra, hoidmaks kokku küttele või õhu konditsioneerimisele tehtavate kulutuste pealt.
***
Olgu siinkohal öeldud, et kõige selle juures on hulgaliselt eetilisi küsitavusi, ning prof Liao pühendab suure osa tööst arutlusele teemal, kas laste geneetiline modifitseerimine on üldse moraalselt lubatav (väga võimalik, et ei olegi).
Kui me aga tunnistame endile, et meie praegused püüdlused kliimamuutust leevendada (päikeseenergia ja ühistranspordi kasutamise, taaskäitlemise, emissioonide reguleerimise jm abil) ei kujuta senise kohanemistempo juures endast pikemas perspektiivis toimivat lahendust, tundub, et kõik võiksid lõpuks jõuda arusaamisele, et ette on vaja võtta midagi muud.
Ulatuslikud geotehnilised projektid peaksid mõeldavate alternatiividena lauale jääma — ja paistab, et sama kehtib ka inimese ümberprojekteerimise kavade kohta.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!