Kas inimese eellane kasutas tööriistu juba 3,4 miljoni aasta eest?
Algne väide põhineb Etioopiast leitud loomade luude uurimisele, millel leiti veristamisele viitavaid jälgi, vahendab Novaator BBC News uudist.
See muutis enne seda teada olnud meie eellaste poolt tööriistade kasutusele võtmise aja 800 000 aastat varasemaks.
Manuel Dominguez-Rodrigo poolt juhitud teadlaste rühm rääkis ajakirjale PNAS, et tõenäoliselt on siiski tegemist loomade poolt luudele tekitatud kriimustustega.
Madridi Complutense ülikooli teadlase Dominguez-Rodrigo sõnul võib kivist tehtud nuga või mõni muu tööriist jätta looma luudele pikaajalise abrasiivse pinnasega kokku puutumisel tekkivatele jälgedele morfoloogiliselt sarnaseid jälgi.
Tema sõnul on võimalik tuvastada kõik kivististel esinevad jäljed, mille on põhjustanud näiteks suuremate loomade poolt jalge alla trampimine.
Algse väitega välja tulnud teadlased kaitsevad jõuliselt oma seisukohti.
Saksamaal Leipzigis asuva Max Plancki evolutsiooniantropoloogia instituudi teaduri Shannon McPherroni sõnul ei nõustu nad sellise tõlgendusega, kuid kuna tegemist on teadusega, siis on vaidlused alati vajalikud.
Varasemalt vaidlusi mitte põhjustanud inimeste eellaste tööriistade kohta olemasolevad tõendid pärinevad Etioopias asuvatest Gona ja Bouri piirkondadest, mida lahutab 100 kilomeetrit ning nende vanuseks hinnatakse 2,6 miljonit aastat.
McPherron ja tema kolleegid avalikustasid kivististes sisalduvate luude põhjal tehtud uurimistulemused selle aasta augustis. Uuriti Etioopias asuvast Dikika piirkonnast leitud lehma suuruse looma ribiluud ning kitse suuruse antiloobi reieluud.
Teadlaste sõnul leidsid nad näidiste põhjal, et neil esines kivist tehtud riistade kasutamisele viitavaid kahjustusi, mida võis põhjustada kivist tööriistade kasutamine liha luude küljest lahti lõikamiseks ning luuüdile ligi pääsemiseks.
Nende kivististe vanuseks hinnati ligikaudu 3,4 miljonit aastat, mis paigutab need Lucy nime all tuntud hominiidi Australopithecus afarensise ajastusse.
Dominguez-Rodrigo ja tema kolleegid seavad selle väite kahtluse alla. Nad võrdlesid McPherroni juhitud uuringu andmeid varasemate uuringutega, mis käsitlevad loomulikke protsesse, mille käigus suuremad loomad näiteks väiksematele otsa astuvad, mille tulemusel võib kivististe pinnal olla tekkinud erinevaid jälgi.
Hispaania teadlaste sõnul on enamus Dikikast leitud luudel täheldatud tööriista kasutamise jälgedest hoopis põhjustatud jalge alla sõtkumisest ja abrasioonist.
Teadlaste sõnul ei ole kahe luu uurimise põhjal saadud uurimistulemused piisavad selleks, et tänaseni inimeste käitumise evolutsiooni osas valitsevaid seisukohti ümber lükata.
Dominguez-Rodrigo sõnul võib inimestele tunduda, et tegemist on segase vaidlusega, aga kui McPherronil ja tema kolleegidel peaks õigus olema, siis oleks sellel äärmiselt suur mõju. See võimaldaks tulevikus leida jälgi liha söövatest inimese eellastest, kes kasutasid kivist tööriistu ammu enne seda, kui me praegu arvame.
Kui see vastaks tõele, tähendab see seda, et need tunnused tekkisid inimese eellastel kaua enne seda, kui viimase 40 aasta uuringute põhjal teada on. Seega on tegemist väga pretensioonika väitega.
Kui Hispaania teadlased oma uuringu ajakirjas Nature avaldasid, siis McPherron ja tema kolleegid üritasid vältida kriitikat, et jäljed luudel võivad olla loomade poolt tekitatud. McPherron on pettunud selles, et Hispaania teadlased tuginesid oma uuringus kõigest piltidele ning ei uurinud ülalmainitud luid otseselt.
Neil luudel on tema sõnul üsna mitmeid jälgi ning ainult mõne jälje põhjal ei saa järeldusi teha, vaid arvesse tuleb võtta kõikide nendel luudel esinevate jälgede seaduspärasust, mis viitab lõikamisele või kivist tööriista kasutamisele.
