Kartulikrõpsude näkitsemine aitab ületada suhtlemisärevust

Cincinnati ülikooli uurijad näitasid katsetega, et naatriumitaseme tõus kehas surub alla stressihormoonide tootmise. Neid hormoone sünteesitakse erinevates kehapiirkondades, kuid nad toimivad üksteisega kooskõlas, seetõttu nimetavad neuroteadlased seda süsteemi lühidalt hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealise teljeks. Nimetatud elundid on ka põhilisteks stressireaktsioonide kontrollimise piirkondadeks.

Ajakirjas The Journal of Neuroscience ilmunud artikli autor Eric Krause tegi katseid rottidega, kellele manustati keedusoola ja lasti seejärel stressi kogeda. Keedusoola tarbinud näriliste keha tootis vähem stressihormoone, samuti tõusis neil stressiolukorras vererõhk vähem ning südame löögisagedus ei suurenenud nii palju, kui kontrollrühma loomadel, vahendab Novaator.

"Naatriumi saanud rottide südametöö näitajad stabiliseerusid pärast häirivast olukorrast väljumist kiiremini," lisas Krause. "Ka olid sellised rotid omavahelised suhtluses julgemad."

Rottide ajukoe ja vereproovide uurimine näitas, et samad hormoonid reguleerivad ajus stressi ning sotsiaalärevust ning korrastavad keha veetaset. Kõrge naatriumitase kehas, mida teaduslikult hüpernatreemiaks nimetatakse, piirab stressivastust sel kombel, et surub alla stressihormooni angiotensiin II tootmise. Angiotensiin II ahendab tugevasti veresooni ning tõstab seeläbi vererõhku.

Samuti aktiveeritakse kehas leiduva suure naatriumitaseme puhul hormoon nimega oksütotsiin, millel on rahustav ja lõõgastav toime.

Edaspidi soovib Krause hormoone täpsemalt uurida, et kindlaks teha nende võimalik roll autismi ja sotsiaalärevuse kujunemise juures. "Oksütotsiini puudulikku toimimist autistidel on juba näidatud," selgitas ta. "Nüüd huvitab mind, kas vedelike ja soolade ainevahetuse häirumine raseduse ajal võib lootel autismi teket soodustada."